Tere! 1. Kui on tähtajaline üürileping, mille osamaksed on ettetasutud, siis kui tõenäoline on üürileandjal leping lõpetada, eeldades, et ühtegi seadusest ega lepingust tulenevat punkti pole rikutud? 2. Kas üürileandja tungiv omavajadus tähendab ka kolmandatele isikutele(sugulastele) üüritava pinna näol elukoha kinkimist?

Tähtajaline üürileping lõpeb korraliselt tähtaja saabumisel. Erakorraliselt saab ennethtaegselt lepingut üles öelda vaid erakorraliste asjaolude esinemisel. Kui üürniku poolsed rikkumised puuduvad, puudub ka alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Tungiv omavajadus ei tähenda soovi eluruumi kinkimiseks. Tungiv omavajadus võib tähendada näiteks üürileandja enda ja tema pere eluruumi kaotamist. Omaniku vahetus iseenesest, ka kinkimise teel, ei ole aluseks lepingu lõppemisele vaid üürileping läheb koos omandiga uuele korteriomanikule üle.

Tere! Ostsin järelturult tugitooli. Kuulutuses müüja väitis, et tool on täiesti terve ja korralik. Tugitooliga tutvuma minnes müüja tevitas ette, et kuna tool asub magamistoas, siis toob ta tooli välja ning uuris kas mina olen ikka kindel ostja sest müüjale on ebamugav tooliga toimetada mööda korterit ja trepikoda. Kohale minne selgus, et müüja tõi oma tooli trepikoja ette õue, seda ta muidugi ei maininud, et ta õue toob, mina sain aru, et toob kortermaja terepokotta sisse. Sain küll tooliga tutvuda, kuid minu jaoks ebamugavates tingimustes, õues oli külm ja trepikoja sissekäik oli kõnnitee ja sõidutee vahetusläheduses, seega vaatasin tooli küll üle kohapeal, aga koju jõudes selgus, et tööl on mitmest kohast katki. Saatsin kohe müüja pildid katkistest kohtadest ja pakkusin välja kompromissina, et müüja kannab osa rahast minu kontole tagasi kuna katkine tool ei ole minu arust nii palju väärt kui müüja küsis. Müüjale see ei sobinud, väites, et tema ei temale tuleb see üllatusena, et tool katki ona ning temal ei ole kohustust midagi tagasi kanda ja ainuke asi millega ta vastu saab tulle, on see, et võtab tooli tagsi. MIna oli müüja pakkumisega nõus ning ütlesin enda asukoha ja palusin müüjal tolile järgi tulla kuid müüja keeldub toolile järgi tulemast kuna väidab, et see ei ole tema mure. Palun nõu, kuidas ma peaks edasi käituma ja kas mul on üldse õigust paluda müüjal toolile järgi tulema tema enda ajast ja vahenditega? Hetkel tundub mulle, et tegu on varjatud veaga. Tänan ette vastuse eest

Eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi (ilmsed puudused) ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (Riigikohtu selgitus). Varjatud puuduste ja ilmsete puuduste eristamisel tuleb lähtuda asja ülevaatava eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja mõistlikest ja põhjendatud järeldustest. Teie kirjelduse kohaselt oli tegemist kasutatud esemega, millel võibki esineda kulumise jälgi. Lisaks ei ole Te olukorra kirjelduses märkinud, et puudused ei oleks olnud avastatavad või et Teil puudunuks võimalus ostetavat eset üle vaadata. Välistada ei saa ka seda, et tool sai kannatada transpordi käigus, ehk peale asja Teile üle andmist. Teie kirjeldusele tuginedes on minu seisukoht, et pigem ei ole tegemist varjatud puudusega ja soovitaksin Teil müüja pakkumine vastu võtta. Kui Te olete aga veendunud, et tegemist on siiski varjatud puudusega, soovitan pöörduda individuaalsele nõustamisele ja koos juristiga, võttes arvesse kõiki asjaolusid ja tooli kahjustuse iseloomu, selgitada välja kas müüjal võiks siiski vastutus lasuda.

Tekkinud on järgmine olukord: Korteriühistu lasi 2020.a vahetada radiaatorite kütteloendurid. Igal radiaatoril on oma loendur, eraldi reguleeritavad, kaugloetavad. Vahetuse teostas firma, kes teostab ka küttearvestust. Nüüd selgus, et kahe korteri andurid on vahetusse läinud, st kumbki korter on maksnud teise korteri arveid. Eksitus avastati peale seda, kui enammaksnud korteri omanik oli juba mitmendat korda pöördunud murega suurte küttearvete pärast (korter seisis tühjana, küte keeratud miinimumi) KÜ poole. Küttefirma tunnistab viga, kuid ei võta vastutust, st jätab asja lahendada KÜle. KÜ esimees leiab, et küttefirma tehnikul juhtus inimlik eksitus ning vähemmaksnud korteri omanikul tuleb vahe enammaksnud korteri omanikule kinni maksta. Kumbki korteriomanik ei ole juhtunus süüdi, nemad on maksnud neile esitatud arvete alusel ega osanud arvatagi, et loendureid paigaldades on tehtud viga. Kas ja mida ütleb seadus tekkinud olukorra kohta? Kes vastutab tehtud vea eest?

Mistahes kahju eest vastutab isik, kes on lepingu teiseks pooleks olles kohustatud midagi tegema ning tema tegevusest on tekkinud kahju ja lepinguliste suhete puudumisel kahju tekitaja. Korteriomanikel on õigussuhe korteriühistuga, seega tuleb korteriühistul olukord lahendada ja arvestus korda teha. Korteriomanike omavaheline arveldus võib küll kõrvaldada rahalise kahju, ent ei tee korda KÜ raamatupidamist. Et kõik oleks korrektne, tuleks korteritele väljastada arved, millel on fikseeritud õiged näidud. Ühel korteril tekib niiviisi ettemaks ja teisel võlgnevus.

Tere! Küsimus kinnisvara ostu - müügilepingu kohta. Ostsin kinnisvara suve ajal ca 6 kuud tagasi väikses renoveerimist vajavas kortermajas. Mida aeg edasi, seda rohkem probleeme välja on tulnud. Kas järgmised probleemid võivad olla varjatud puudused: Korteri kütmine elektriga, korteris ei ole sooja. Selles suve kuudel loomulikult juttu ei olnud. Kütta võid palju tahad, külmaga korter sooja ei hoia. Vesi külmub torudes. Korteris puudub soojustagastusega sundventilatsioon, millest räägiti müügi ajal, et on korterisse renoveerimise käigus paigaldatud - tegelikult on seal vaid ventilaator. Korteris ei ole elamisväärsed tingimused meie kliimaks loodud. Korter on ostetud täielikult renoveeritult ja sellest tulenevalt kõrgema hinnaga. Kas peaksin esitama nõuded või tellima ekspertiisi? Millise eksperdi juurde võiksin pöörduda, et asi oleks korrektne? Mis on teie soovitus? Millised probleemid minu kirjelduses kvalifitseeruvad üldse selle alla? Kas lepingust taganemine oleks põhjendatud? Palun andke teada, kas on vajalik nõustamine. Ette tänades

Ostutud asi peab vastama lepingutingimustele ja olema vähemalt omadustega, mis võimaldavad selle eesmärgipärast kasutamist. Kirjelduste kohaselt ei ole korteri soojapidavus selline, mis võimaldaks selle kasutamist aastaringselt eluruumina. Renoveeritud korteril selliseid puudusi olla ei tohiks ja tõenäoliselt on tegemist lepingutingimustele mittevastava esemega. Tavapärane on anda esmalt müüjale puudustest teada ja võimaldada tal need kõrvaldada. Kuna aga puuduste kõrvaldamine mõistliku aja jooksul ei ole tõenäoliselt võimalik ja nendest teadlik olles poleks Te korterit ostnud, võib Teil olla õigus lepingust taganeda. Siiski soovitan esmalt müüjale kujunenud olukorrast teada anda ja pöörduda ka individuaalsele nõustamisele, et õiguslik olukord koostöös juristiga analüüsida.

Tere! Kas renoveerimis laenu ja remonditasu peab maksma üürnik?

Eluruumi üürilepingu korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (edaspidi hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kui üürnik ja üürileandja lepivad kokku, et üürnik kannab terve hoone parendamiseks vajalikke kulusid, on vastavate parenduste tõttu üüri tõstmine tühine.

Seega peab üürnik nimetatud makseid tasuma vaid juhul kui selles on lepingudokumendis või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas dokumendis selgesõnaliselt KOKKU LEPITUD. See tähendab mõlemad pooled on sellega nõustunud.

Tere küsimus on selline et,kui Tagatis raha ei maksa üüri lepingu alguses kas, siis on võimalik leping sõlmida Maakleril minuga sest, mul selline kogemus et, sõlmisime lepingu Maakleriga kuupäev oli 14.11.2023 ja aastane Leping oli, siis küsis Maakler minu käest 200€ üüri ette ja Maakleri tasu 100€ maksin kõik ära ja sain kuu aega sees elada Kui tuli Maaklerilt kiri et, lõpetavad minuga üüri lepingu aga ütlesin et, meie leping kehtib ta vastas mulle et, see pole kehtima Hakkanud et, Tagatis raha jäi maksmata aga kuidas, siis sai võta raha kui meie vahel sõlmitud leping ei kehti ja küsivad juurte veel osa üüri raha mis õigused mul on Mina Tänan

Tagatisraha nõudmine on üürileandja õigus, mitte kohustus. Kui lepingus ei ole kirjas tagatisraha tasumise kohustust, ei saa selle tasumist Teilt ka nõuda. Leping kehtib kokkulepitud tingimustel vaatamata sellele, et tagatisraha tasumises ei ole kokku lepitud. Kui aga lepingus on kirjas kohustus tagatisraha tasuda, ent see on jäänud ekslikult tegemata, soovitan tasuda tagatisraha, nagu lepingus on kirjas. 

Võlaõigusseaduses on tagatisraha kohta kirjas: Eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist.Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha.  

Tere Kaasus on järgnev: Minu pereliige investeeris raha hoiulaenuühistusse, ca 50 000 eurot. Eelmine aasta soovis ta sellest 10 000 välja võtta, etteteatamistähtaeg 12 kuud, st makse oleks pidanud laekuma 2023 september. Parakus seda ei tehtud ja ei tehtud ka 5-l järgisel lubatud tähtajal. Sooviksime kohtusse pöörduda et raha sealt välja nõuda, kuid millistest VÕS sätetest peaks lähtuma? Lepingu dokumenti konkreetset ei ole aga lähtume hoiulaenuühistu kodulehel olevatest lepingutingimustest, mille kohaselt on leping võimalik üles öelda, kuid tasuda tuleb leppetrahv. Mis lepinguga sisuliselt VÕS tähenduses tegemist on? Kas hoiuleping vm? 

Hoiulaenuühistu on liikmelisuse alusel tegutsev tulundusühing, mis tegutseb põhikirja alusel. See tähendab, et kehtivad tingimused, mille asutajad on ühingut asutades kokku leppinud ja hiljem liitunud liikmed liitudes heaks kiitnud. Põhikiri ei või olla vastuolus hoiu-laenuühistu seadusega, mis on leitav https://www.riigiteataja.ee/akt/13331199?leiaKehtiv. Ehkki lepingu sisu ei ole vastajale teada, võib küsimuse püstitusest järeldada, et lepingu alusel anti raha ühistule hoiule. Sel juhul on tegemist tõepoolest hoiulepinguga.

Tere! Juhtus selline intsident, et ostsin bauhofist uue tööriista veetorude pressimiseks. Tegin töö ära, aga mõni tund hiljem oli toru ühenduskoht lahti tulnud ja uputanud alumise korteri veega üle. Peale intsidenti selgus, et midagi on presstangidega viga. See saadeti tagasi tootja juurde kus selgus, et mingisugune reguleerimiskruvi on pingutamata. Enda süüd nad selles ei näe. Kuna eestikeelset juhendit selle kohta polnud ja eeldasin, et poest ostetud toode on juba kasutusvalmis, ei osanud ise sellepeale tulla. Kahju aga peab keegi naabritele korvama, aga minu silmis on see tekitatud tootjapoolsest veast. On mul sellises olukorras üldse mingisugust õigust või olengi ise süüdi, et sellepeale ei tulnud?

Esmalt on oluline, et kahju peab hüvitama selle tekitaja. Seega tuleb Teil alumisele naabrile tekkinud kahju hüvitada. Kas Teil on õigus omakorda kauplejalt hüvitist nõuda, sõltub kas toode osteti eraisikuna (tarbijana) või juriidilise isikuna. Tarbijakaitseseadus näeb ette, et tarbijale müügi korral tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale (nt elektrikaubad, arvutid, kodumasinad, kokkupandavad ja paigaldatavad kaubad) on tootja kohustatud lisama kasutusjuhendi. Kasutusjuhend peab olema tõlgitud eesti keelde selles ulatuses, et see sisaldaks vajalikku teavet kauba õigeks ja sihipäraseks kasutamiseks ja hooldamiseks. Seega peaks niisuguse kauba ostmisel kaasa saama nii originaaljuhendi kui ka eesti keelde tõlgitud kasutusjuhendi. Paraku kehtib tarbijakaitseseadus vaid tarbijalemüügi korra.

Tere. Üürisime 23.12. kanaliga autogaraazi. 26.12. Sõites esimest korda autoga garaazi kahjuks mõne aja möödudes märkasime,et auto üks pool on vajunud. Lähemal vaatlusel oli näha ,et valatud betoon põrand on auto ratta all murenenud ja vajuma hakanud.Sõitsime autoga välja ja siis märkasime,et kanali sama poole sein on ka kumer.Ühesõnaga tekkis üsna ohtlik olukord. Järgmine päev 27.12. teavitasime omanikku olukorrast kes lubas asja korda teha ehk põranda uuesti valada aga alles 17.01. Ütlesime,et meile see variant ei sobi,garaaž on endiselt ohtlik ning meil ei ole aega oodata mil tal on aega kõik vead kõrvaldada. Soovikski küsida kas ja mis õigused meil on? Leping on tähtajatu ja lepingusse on lisatud,et lep.lõpetamine toimub poolte kokkuleppel.

Üürisuhted on reguleeritud Võlaõigusseaduses, mille § 277 lg 1 kohaselt võite soovi korral lepingust taganeda. Nimelt on sätestatud, et kui üürileandja annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral, võib üürnik lepingust taganeda. Teise võimalusena on Teil võimalik võtta vastu üürileandja pakkumus puuduse kõrvaldamiseks. Seejuures annab võlaõigusseaduse § 278 võimaluse kasutada alljärgnevaid õiguskaitsevahendeid:

  1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule;
  2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist;
  3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist;
  4) alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule;
  5) hoiustada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 298 sätestatule.

Tere. Üürisime 23.12. kanaliga autogaraazi. 26.12. Sõites esimest korda autoga garaazi kahjuks mõne aja möödudes märkasime,et auto üks pool on vajunud. Lähemal vaatlusel oli näha ,et valatud betoon põrand on auto ratta all murenenud ja vajuma hakanud.Sõitsime autoga välja ja siis märkasime,et kanali sama poole sein on ka kumer.Ühesõnaga tekkis üsna ohtlik olukord. Järgmine päev 27.12. teavitasime omanikku olukorrast kes lubas asja korda teha ehk põranda uuesti valada aga alles 17.01. Ütlesime,et meile see variant ei sobi,garaaž on endiselt ohtlik ning meil ei ole aega oodata mil tal on aega kõik vead kõrvaldada. Soovikski küsida kas ja mis õigused meil on? Leping on tähtajatu ja lepingusse on lisatud,et lep.lõpetamine toimub poolte kokkuleppel.

Üürisuhted on reguleeritud Võlaõigusseaduses, mille § 277 lg 1 kohaselt võite soovi korral lepingust taganeda. Nimelt on sätestatud, et kui üürileandja annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral, võib üürnik lepingust taganeda. Teise võimalusena on Teil võimalik võtta vastu üürileandja pakkumus puuduse kõrvaldamiseks. Seejuures annab võlaõigusseaduse § 278 võimaluse kasutada alljärgnevaid õiguskaitsevahendeid:

  1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule;
  2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist;
  3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist;
  4) alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule;
  5) hoiustada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 298 sätestatule.