Kas täitemenetlus on lubatav pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse ajal

Kui mul on algatatud aastal 2018 eraisiku pankrot kas aastal 2019 on oigus anda minu volgmevus kohtutäiturile

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 48 sätestab sissenõude keelu üldised alused. Seadus eristab nõudeid, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist neist, mis on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist. Viidatud paragrahvi lõige 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Lõike 2 järgi ei saa võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. Kui arestimisaktiga arestitakse ka usaldusisiku raha, mis kuulub võlausaldajatele maksmisele, siis peab usaldusisik (võlgnik) sellest kohe kohtutäiturile teatama, esitama vastavad tõendid ja taotlema arestimisakti muutmist. Vastavad andmed ja dokumendid tuleb kohtutäiturile esitada iga kord, kui muutub pangakontol olev võlausaldajatele maksmisele kuuluv summa. Selliselt on võimalik tagada, et täitemenetluses oleva nõude katteks arestitakse vaid see osa võlgniku pangakontol olevast rahast, millele on seadusega lubatud sissenõue pöörata.