Elatis täisealisele lapsele
Tere! Olen äsja 18-aastaseks saanud ja õpin, ning mu isa, kes ei ole mu elus põhimõtteliselt osalenud peale 15 aastaseks saamist ütles mulle, et tema ei pea maksma mulle enam mitte midagi kuna ma ei ela oma emaga (õpingute pärast). Meil on olnud eelnevalt kokkulepe et ta maksab mulle igakuu toetust 80€ kuid enam ta ei tee sedagi. Hetkel käin ka õpingute kõrvalt tööl, kuid kui mul pole isegi enam seda kokkuleppelist toetust on mul juba üsna raske. Enam kokkuleppele pole saanud ning see pole ka õige, et tema minu elus ei osale ning pole ka nõus maksma mulle elatisraha. Mida ma peaks siis tegema?
Esmalt tuleb märkida, et elatise nõudmine täisealisele lapsele ei ole enam vanema poolt esitatav nõue. Elatisenõude esitamise üle otsustab täisealine laps ise.
Seaduses sätestatud elatise miinimummäära eeldus ei kohaldu täisealiste laste suhtes, vaid üksnes alaealiste laste suhtes. Alaealise lapse puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida. Täisealiseks saanud isiku puhul saab aga eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ülalpidamist. Seega sõltub elatise nõudmine täisealisele lapsele tema abivajaduse ulatusest (viidatud lahend nr 3-2-1-119-15, p 10).
Eelneva tõttu tuleb lähtuda PKS §-st 99. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Seega tuleb kohtul kindlaks teha, millised on ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja tema tavaline elulaad. Laps peab saama osa oma vanemate elulaadist. Laps peab osa saama ka selle vanema elulaadist, kellega ta koos ei ela ja kes teda vahetult ülal ei pea. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2).
Kuna täisealisele lapsele elatise nõudmine ei eelda elatise miinimummäära, siis peab täisealine laps elatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses ka tõendama. Täisealine laps peab põhistama ja tõendama, millised on tavalist elulaadi arvestades tema vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavad kulutused ning millises ulatuses nimetatud kulude katmine õpingute tõttu võimalik ei ole. Silmas tuleb pidada, et kulude katmisel saab nõuda eraldi elavalt vanemalt sama suurt panust kui seda teeb koos elav vanem.