Ühisvara koosseis ja jagamine

Tere.Soovin mehega lahutust.kuid kardan tagajärgi.ütleb et läheb kindlalt kohtusse.ähvardab et seal siis kannatavad kõik teised ka peale minu.et kohus võtab igasugu pangakonto välja võtted ja vaatab kuhu mu raha läinud on. Igakord on mõni uus ähvardus.sooviks teada mis kohtus üldse toimub sellistel juhtudel.kuidas toimub ühisvara jagamine?meil on ühine maja ja tema nimel on mitmed autod ja masinad.mina masinatest huvitatud ei ole.küll aga majast.hetkel ema juures elades olen kolme lapsega suht väikses toas,samas kui tema kolis meie ühisesse majja ja tunneb ennast seal mõnusalt.samuti on küsimus laste osas?kuidas see paika pannakse ?siiani ta neist eriti huvitatud pole olnud,kuid kiusu essmärgil võib ta tahta hooldusõigust.küsimus ka järelmaksude kohta.kas lahutades pean hakkama halvimal juhul ka mina nende pärast muretsema.nimelt osteti täiesti uus atv,mida mina ei soovinud.ühesõnaga hetkel elan lastega ema juures ja tema poolt mingit toetust ei ole rahaliselt ega kuidagi.seega on hirm majandusliku seisu koha pealt suur. Aitäh

Varaühisus seob abikaasad majanduslikult väga tugevasti. Vara kuulub teile mõlemale võrdsetes osades ja enamiku tehinguid peate tegema ühiselt. Abielu kestel omandatud vara läheb teie ühisomandisse, moodustades ühisvara. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks on:

 isiklikud tarbeesemed;

 enne abiellumist kummagi abikaasa omandis olnud vara;

 abielu kestel tasuta käsutuse (nt kinke või pärimise) teel omandatud vara;

 lahusvara arvel omandatud vara (nt vara, mis on ostetud ühele abikaasale enne abielu kuulunud vara müügist saadud raha eest).

Abikaasade ühisvara jagamiseks tuleb esmalt selgitada välja ühisvara koosseis abielu lõppemise aja seisuga, seejärel määrata kõigile esemetele, õigustele ja kohustustele hind ja jagada vara võrdsetes osades väärtuseliselt, mitte esemeliselt.

Abikaasade seadusest tulenevad solidaarkohustused tekivad eelkõige PKS § 18 järgi perekonna vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingust. Tsiviilasjas nr 2-11-60945 analüüsis kohus, kas abikaasa võetud laenukohustuse eesmärgiks oli perekonna vajaduste rahuldamine. Kohus selgitas, et seadusandja tahe on olnud suunatud sellele, et abikaasa isiklikes huvides tehtud tehingute eest tuleb abikaasal endal ka ise vastutada, st on põhjendamatu koormata ebamõistlikult teist abikaasat ja vähendada põhjendamatult teise abikaasa osa ühisvara   jagamisel, kui abikaasa on võtnud abielu kestel enda isiklike huvide rahuldamiseks kohustusi.

Lastesse puutuv tuleb üldjuhul lahendada kokkuleppel ja lähtuvalt laste parimatest huvidest. Kui omavahel kokkulepet ei saavutata, saab selle juures kaasa aidata Sotsiaalkindlustusameti perelepitusteenus. Kui lepitus ebaõnnestub, lahendab vaidluse kohus lähtudes eeskätt laste parimatest huvidest.