Laste ülalpidamine
Tere ! Palun abi. Küsimus alimentide kohta. Peres 2 last.6a ja 18a. Noorim laps jäi emaga,vanim isaga. 18a poeg õpib veel 2a. Kas laste isa on kohustatud maksma 6a lapse eest alimente? Lugupidamisega
Seaduse põhimõtte kohaselt on elatist nõudvaks pooleks laps elatist tasuma kohustatud vanema vastu. Seega on lapsel igal juhul õigus oma vanemalt ülalpidamist nõuda, kui vanem seda vabatahtlikult ei anna. Alaealisel lapsel on õigus elatist nõuda ilma täiendavaid tõendeid esitamata PKS § 101 alusel arvutatud määras (kasutada võib elatiskalkulaatorit). Kui alaealise lapse puhul eeldatakse, et tal puuduvad võimalused ise end üleval pidada, siis täisealise lapse puhul tuleb arvestada ka tema enda võimalusi elatist teenida. Täisealine laps nõuab elatist ise ja kui ta ei ole teisiti soovinud, siis tasutakse elatis tema enda arvelduskontole.
1. Elatist saab nõuda kõigi eluvajaduste katmiseks (peaksid olema tõendatavad) kui täisealine laps õpingute tõttu ei saa ise endale ülalpidamist teenida. Perioodil, mil laps ei õpi, on tal tõenäoliselt võimalik ise enda elatusvahendite hankimise eest hoolitseda. Seega, kui puuduvad asjaolud, mis tal seda teha ei võimalda, vanematelt elatist nõuda ei saa. Vanemad vastutavad lapse toimetuleku eest üldjuhul võrdselt, seega saab eraldi elavalt vanemalt nõuda poole lapse vajaduste katmist.
2. Seadus sätestab ülemiseks vanusepiiriks 21 eluaastat, mil on õppimise tõttu võimalik elatist nõuda. Kui õpingud lõppevad varem, lõppeb ka kohustus varem.
3. Täiealise lapse puhul seadusjärgset miinimummäära ei ole. See kehtib alaealise lapse puhul. Täisealise ülalpidamisvajaduse kindlaks määramisel lähtutakse tema vajadustest ning võetakse arvesse kohustatud isiku võimalusi. Kui Teie ülalpidamisel on teisi isikuid, võetakse ka seda arvesse, kui Te selle esile toote ja sellele menetluses tuginete. Seejuures eelistatakse alaealisi lapse täisealistele.
Seega on mõlemal vanemal kohustus tasuda lapsele, kellele nad vahetut ülalpidamist ei anna, elatist. Erinev on õiguslik alus ja elatise suuruse kindlaks määramise põhimõtted. Alaealine laps võib igal juhul oma seadusliku esindaja vahendusel (lapsega koos elav vanem) nõuda lahuselavalt vanemalt elatist. Täisealine saab nõuda elatis ise isiklikult ja vaid eeldustel ja suuruses, mis on vastuses eespool kirjeldatud.