Aegumine
Nõude aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse 10.ptk (TsÜS, Riigiteataja)
Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumine ei tähenda iseenesest kohustuse lõppemist, vaid annab isikule õiguse keelduda täitmisest.
Tehingust tuleneva nõude (nt laenuleping) aegumistähtaeg on kolm aastat (kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult). Aegumistähtaeg algab üldjuhul ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (st sissenõutavaks muutumisest). TsÜS § 147 lg 1.
Aegumistähtaegade puhul on ka erisusi: nt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks; kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt lisaks erisus TsÜS § 150 Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg ja § 151 alusetu rikastumise puhul jne).
Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat (enne 2011.a oli see 30 aastat). TsÜS § 157 lg 1.
Aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esmakordselt täitmiseks esitamisega (täitedokumendi puhul), aga ka kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega (välja arvatud täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega). Nõude tunnustamine võib seisneda näiteks õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
Aegumine peatub hagi (ka avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses) esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.
NB! Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kui kostja ei taotle aegumise kohaldamist, siis kohus võib välja mõista ka aegunud nõude.