Isaduse vaidlustamine ja hooldusõigus
Tere võtsin 5 aastat tagasi raseda naise kelle laps sai omaks võetud peale lapse sündi. Nüüd oleme aasta aega lahus olnud ja ei suhtle nii ema kui ka lapsega kuna lahku minnes andsin emale otsustuse kas tahab et suhtleksin lapsega või mitte otseselt ei keelanud aga ka ei rääkinud midagi lapsest. Jõudsin otsusele et juusiis ei taha et osaleksin lapse elus. Hiljuti tekkis plaan et ema uus abikaasa lapsendab lapse aga ma ei tea täpselt mis neil juhtus seal peres ja nüüd läbi kohtu esitati taotlus et nii minult kui ka emalt võetakse hooldusõigused ära. Ma siiski sooviks tõestada et laps pole bioloogiliselt minu oma et ei oleks seost minaga kui laps peaks minema uute perre, et riigi silmes oleks lapsel õiged andmed nii ema ja ka isa koha pealt. Kuidas või mis võimalused mul oleks. Nii palju kui leidsin siis on vist võimalik esitada erakorraline taotlus sotsiaalministeeriumile selles probleemis. Kuna puuduvad kogemused ja oskused siis pigem enne uuriks ja otsiks natukene rohkem abi selles olukorras.
Hooldusõiguse äravõtmise menetlus ja isaduse vaidlustamine on kaks eri asja. Kui olete lapse isaduse pärast sündi omaks võtnud, olete praegu õiguslikult lapse isa, isegi kui te ei ole bioloogiline isa. Kui teadsite juba isaduse omaksvõtul, et te ei ole bioloogiline isa, on teie enda kohtusse pöördumise üheaastane tähtaeg suure tõenäosusega möödunud. Siiski võib omaksvõtu teel tekkinud isaduse vaidlustada valdkonna eest vastutav minister, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne teist, ja see on lapse kaalukaid huve arvestades põhjendatud. Kõige olulisem on reageerida viivitamata teile saadetud kohtudokumentidele ning järgida seal olevat vastamise tähtaega. Ärge jätke menetlust tähelepanuta, isegi kui te ei soovi lapsega edaspidi suhelda.
Kui olete kantud rahvastikuregistrisse isana isaduse omaksvõtu alusel, ei muuda pelgalt lahkuminek, suhtlemise puudumine ega DNA-kahtlus seda kannet automaatselt. Isaduse muutmiseks on üldjuhul vaja kohtulahendit isaduse vaidlustamise asjas. Mehel, kes isaduse omaks võttis, on õigus isadust kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul päevast, mil talle said teatavaks asjaolud, mis annavad isaduse kahtluse aluse. Kui teadsite lapse sünni või isaduse omaksvõtu ajal, et te ei ole bioloogiline isa, võib kohus pidada seda tähtaega ammu möödunuks. See tähtaeg on nõuet lõpetav, mitte tavapärane aegumistähtaeg. Teie mainitud pöördumine ei ole tavapärane „erakorraline taotlus Sotsiaalministeeriumile”. Seadus lubab valdkonna eest vastutaval ministril isaduse vaidlustada omal algatusel lapse kaalukaid huve silmas pidades. Selleks võib esitada põhjendatud pöördumise, kuid minister ei ole kohustatud menetlust alustama ega ole see automaatne alternatiiv kohtumenetlusele. Lapse ema uue abikaasa võimalik lapsendamine on samuti eraldi menetlus. Lapsendamiseks on üldjuhul vaja vanemate nõusolekut. Kui vanemalt on aga hooldusõigus täielikult ära võetud, ei ole tema nõusolek lapsendamiseks vajalik. Seega võib praegune hooldusõiguse menetlus mõjutada ka hilisemat lapsendamist, kuid see ei lahenda iseenesest küsimust, kas olete lapse bioloogiline isa. Kuna kohtumenetlus on juba alanud, on mõistlik küsida kiiresti juristilt abi just kohtudokumentide, võimalike tähtaegade ja isaduse vaidlustamise võimaluse hindamiseks. Kaasa võtke kohtult saadud avaldus või määrus, isaduse omaksvõtu andmed ning kõik asjaolud selle kohta, millal ja kuidas saite teada võimalikust mittebioloogilisest isadusest.