Elatise vähendamine ja maksmine kohtumenetluse ajal

Tere! Mul on mõni aasta tagasi jõustunud kohtulahendiga määratud iga-aastaselt indekseeritav elatis. Aja jooksul on olukord muutunud ning laps ööbib minu juures regulaarselt vähemalt 7 ööl kuus. Kaalun võimalust esitada elatise vähendamise hagi TsMS § 459 ja PKS § 101 lg 6 alusel. Enne võimaliku hagi esitamist soovin saada õiguslikku selgust järgmistes küsimustes: PKS § 101 lg 6 sätestab lapse viibimise kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus. Kas vähemalt 7 öö keskmise tõendamiseks piisab näiteks 4–5 järjestikuse kuu dokumenteeritud andmetest või peab enne hagi esitamist olema tõendatud terve 12 kuu periood? Kui taotlen elatise vähendamist alates hagi esitamisest, kuidas tuleks reguleerida elatise maksmist kohtumenetluse ajal? Senise summa edasi maksmisel võib hagi rahuldamise korral tekkida raskesti tagastatav enammakse, ajutiselt väiksema summa maksmisel aga hagi rahuldamata jätmise korral võimalik võlg. Kas TsMS § 377 lg 2 alusel saab taotleda kohtupoolset ajutist maksete reguleerimist või tuleb kasutada muud menetluslikku abinõu? Tänan ette vastuste eest!

PKS § 101 lg 6 kohaselt ei ole 12-kuuline vaatlusperiood hagi esitamise formaalne eeldus. Väljend „aasta jooksul keskmiselt” on sisuline hindamiskriteerium ning ka 4–5 järjestikuse kuu dokumenteeritud andmed võivad olla piisavad, kui need koos muu tõenditega näitavad, et lapse viibimine kohustatud vanema juures vähemalt 7 ööd kuus on püsiv ja jätkub ettenähtavas tulevikus. Seda on selgitanud Riigikohus (13.06.2025, kohtuasi nr 2-23-8691/35), p 18).

TsMS § 459 alusel saab taotleda elatise vähendamist, kui pärast varasemat kohtulahendit on elatise aluseks olnud asjaolud oluliselt muutunud (nt lapse regulaarne pikem viibimine kohustatud vanema juures).

Menetluse ajal ei muuda hagi esitamine kehtivat elatist automaatselt. Kuni kohus ei ole teinud ajutist määrust või muutnud varasemat lahendit, tuleb üldjuhul tasuda senist elatist; ühepoolne vähendamine võib kaasa tuua elatisvõla, viivise ja täitemenetluse riski.

TsMS § 377 lg 2 alusel võib koos hagiga taotleda hagi tagamise korras elatise maksmise ajutist reguleerimist. Taotluses tuleb põhjendada soovitud ajutine maksekord, selle vajalikkus lapse huvides ning miks senise korra jätkumine põhjustaks olulise kahju või muu kaaluka probleemi. Kohus hindab hagi esialgset põhjendatust, lapse huve ja mõlema poole olukorda ning võib enne otsustamist teise vanema ära kuulata.

Kui soovitakse, et vähendatud elatis kehtiks alates hagi esitamise kuupäevast, tuleb seda haginõudes sõnaselgelt taotleda. Ajutine määrus TsMS § 377 lg 2 alusel ei otsusta lõplikult elatise suurust ega taga hagi rahuldamist.