Elatise maksmise kokkuleppe muutmine

Tere Kas lahutusejärgselt saab muuta elastise maksmise korda? Lased on jagatud hooldusõigusega: 6. KOKKULEPE LASTELE ELATISE MAKSMISE KOHTA 6.1. Endised Abikaasad lepivad kokku, et X maksab oma lahusvara arvelt Endiste Abikaasade ühistele lastele W ja Z igakuiselt elatist summas 100 eurot kummagi lapse jaoks kuus kuni lapse 18- aastaseks saamiseni või senikaua kuni laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni). Elatise kohustub X hiljemalt iga kuu kaheksandaks (08.) kuupäevaks tasuma Y-i kontole nr 123 või lapse täisealiseks saamisel lapse kontole. Esimene maksetähtaeg on 01.05.2025.a. ning osalejad kinnitavad, et X on nimetatud summa ülekandega tasunud enne eelnimetatud tähtajaks. 6.2. Osalejad lepivad kokku, et korrigeerivad elatise suurust igal aastal vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. 6.3. Osalejad avaldavad, et X  müüs alla turuhinna Y-i käesoleva lepingu sõlmimise päeval. Osalejad kinnitavad, et punktis 7.1. nimetatud elatise suuruse kujundamisel on arvestatud eelnimetatud kinnistu müügi ja käesolevas lepingus sisalduva ühisvara jagamise kokkulepetega. 6.4. Endised Abikaasad lepivad kokku, et X maksab endiste Abikaasade ühiste laste 21-aastaseks saamiseni igakuiselt Y’i poolt esitatud kommunaalmaksed 1/3 ulatuses, eeldusel, et lapsed elavad Y juures. Eelnimetatud makse kohustub X tasuma Y-i kontole nr 567  kümne (10) päeva jooksul alates arve saamisest. 6.6. Juhindudes täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18¹ annab X tagasivõetamatu nõusoleku alluda käesolevas lepingus kokkulepitud elatise nõude osas kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. 6.7. Endised Abikaasad lepivad kokku, et lastega seotud jooksvad kulud jagavad endised Abikaasad omavahel võrdselt. Kas kohtusse pöördudes on võimalik seda kokkulepet muuta? Kõike head Y 

Õigusliku aluse olemasolul on  võimalik kohtusse pöördudes taotleda notariaalses kokkuleppes või lahutuskokkuleppes sätestatud elatise suuruse ja selle maksmise korra muutmist.
Kehtiva õiguse järgi peavad mõlemad vanemad oma alaealist last ülal pidama vastavalt oma varalisele seisundile ja võimalustele. Ka vanemate varasem või kehtiv kokkulepe ei saa lõplikult välistada lapse õigust saada piisavat ülalpidamist. Näiteks juhul, kui laste vajadused on pärast kokkuleppe sõlmimist suurenenud (haridus-, tervise- või huvitegevuskulude vms tõttu), võib see olla aluseks makstava elatise suuruse muutmise taotlemiseks.

Samuti võib kohus hinnata uuesti vanemate ülalpidamiskoormuse jaotust juhul, kui ühe vanema sissetulek või varaline olukord on pärast kokkuleppe sõlmimist oluliselt muutunud. Kui laste tegelik elukorraldus erineb sellest, millest kokkuleppe sõlmimisel lähtuti, võib ka see olla oluline asjaolu elatise suuruse või ülalpidamiskohustuse ümberhindamisel.
Ühise hooldusõiguse olemasolu ei tähenda automaatselt, et elatist ei tuleks maksta või et mõlema vanema rahaline panus peaks olema võrdne.
Elatise suuruse määramisel lähtub kohus eelkõige lapse vajadustest ja huvidest, mitte üksnes vanemate varasemast kokkuleppest.
Lepingu punkt 6.3, mille kohaselt arvestati elatise suuruse määramisel kinnistu müüki alla turuhinna ja vara jagamise kokkuleppeid, on kohtumenetluses asjakohane asjaolu, mida kohus võib arvesse võtta. Samas ei välista vara jagamise kokkulepe iseenesest hilisemat elatise või ülalpidamiskohustuse ulatuse muutmist, kui lapse vajadused või vanemate võimalused on muutunud.
Kui soovite muuta elatise summat või laste ülalpidamisega seotud kulude kandmise korda, sealhulgas kokkulepet kommunaalkulude tasumise kohta, tuleb kohtule põhjendada ja võimalusel tõendada, millised asjaolud on pärast kokkuleppe sõlmimist muutunud. Notariaalne kokkulepe ja selles sisalduv sundtäitmise klausel ei takista kohtul tulevikus elatise suurust või maksmise korda muutmast.
Kokkuvõttes on võimalik kohtus taotleda elatise ja laste ülalpidamiskulude kandmise korra muutmist, kui laste vajadused, vanemate majanduslik olukord või laste tegelik elukorraldus on pärast kokkuleppe sõlmimist muutunud. Kohus hindab seejuures eelkõige laste vajadusi ja mõlema vanema ülalpidamiskohustuse ulatust (perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96, § 100 ja § 101) ning vajadusel ka seda, kas muutunud asjaolud õigustavad senise kokkuleppe muutmist (PKS § 102).
Enne kohtusse pöördumist tasub võimalusel esmalt kaaluda pooltevahelist kokkulepet, selle notariaalset vormistamist või perelepitust.