Kohtuotsuse tunnustamine „Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise“ konventsiooni
Justiitsministeerium
Kui elatise maksja elab mõnes konventsiooni osalisriigis (edaspidi välisriik), tuleb pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks antud konventsiooni alusel vastavas välisriigis.
Taotlemine
Peaksite pöörduma asjakohase taotlusega Eesti kohtu poole, kes on teinud esimese astme kohtuotsuse (st. maakohtu poole).
Taotluses tuleb näidata taotleja ja võlgniku isikuandmed ja aadress ning pangarekvisiidid, kuhu sisse nõutud rahasumma üle kanda. Rahvusvahelise ülekande puhul ei piisa tavapärasest arveldusarvenumbrist ning konto omaniku nimest – palume pöörduda panga poole ning küsida antud välisriigist ülekande saamiseks / tegemiseks vajalikke andmeid (näiteks SWIFT ja IBAN koodid, panga juriidiline nimi ja aadress jne).
Taotluse näidised on kättesaadavad:
Materjalidele peab lisama ka võlgnevuse kalkulatsiooni. Kalkulatsioon tuleb koostada täpselt vastavalt kohtulahendile. Kui elatis on välja mõistetud mitte kuu algusest, tuleb selle kuu elatis päevade kaupa välja arvutada. Kui asi on Eestis kohtutäituri juures täitmisel, peaksite täiturilt paluma lisaks kalkulatsioonile ka õiendit kehtiva elatise võla suuruse kohta (paberkandjal ja originaalallkirjaga, võimalusel inglise keelsena).
Kui Teie elatislahendi resolutsioonis on kohus märkinud, et elatis ei tohi jääda alla poole (vanemate lahendite puhul alla veerandi) miinimumpalgast, palume kalkulatsiooni koostamisel arvestada ka miinimumpalga suurust. Infot miinimumpalga suuruse ja elatise miinimumi kohta kohta leiate siit.
Soovitame endale jätta kõigist asjakohastest dokumentidest koopiad!
Täidetavaks tunnistamise menetluse puhul ei nõuta täitmise liikmesriigis ühtegi hagi väärtuse alusel arvutatavat maksu, tasu ega lõivu. Taotluse saanud liikmesriik annab tasuta e. automaatset õigusabi seoses kõigitunnustamiste taotlustega, mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21-aastase isiku suhtes.
Eesti kohus vormistab konventsiooni alusel järgnevad dokumendid:
- õigusabitaotlus välisriigi pädevale asutusele,
- tunnustatava kohtuotsuse täielik kinnitatud koopia,
- tagaseljaotsuste puhul ametlik dokument, millest ilmneb, et kostjale oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis teatatud menetluse algatamisest ja sisust,
- ametlik dokument, mis tõendab, et otsust ei saa Eestis tavalises korras edasi kaevata,
- õiend otsuse täitmise kohta, kui seda on Eestis varem täidetud,
- vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad, et Eestis oli avaldaja õigusabi- või asjaajamiskuludest vabastatud,
- eelnimetatud dokumentide (sh. ka Teie taotluse ning võlgnevuse kalkulatsiooni) tõestatud tõlked välisriigi ametlikku keelde.
Eesti kohus, olles kokku kogunud vajalikud dokumendid edastab dokumendid Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise justiitskoostöö talitusele, kes edastab dokumendid omakorda välisriigi vastuvõtu asutusele.
Kui välisriigi kohus peaks lisaks eelnimetatutele vajama täiendavaid dokumente, siis ta taotleb neid justiitsministeeriumide vahendusel.
Õigusloome
Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise konventsiooni, sõlmitud Haagis 23.11.2007, leiate siit. Konventsioon rakendub Eesti suhtes alates 01.08.2014. Konventsiooni alusel on võimalik sisse nõuda kõik elatisvõlgnevused ajaliste piiranguteta kui tegu on lapsele mõeldud elatisega.
Konventsiooni osalisriigid leiate siit.
Välisriigi kohus võib otsuse tunnustamisest või täitmisest keelduda, kui:
- otsuse tunnustamine ja täitmine on ilmselgelt vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga (prantsuse keeles ordre public);
- otsuseni jõuti menetluses toime pandud pettuse tõttu;
- taotluse saanud riigi ametiasutustes on pooleli samade osapoolte vahel samas küsimuses esimesena algatatud menetlus;
- otsus on vastuolus otsusega, mis tehti samade osapoolte suhtes samas küsimuses kas taotluse saanud riigis või mõnes teises riigis, tingimusel et kõnealune viimane otsus vastab taotluse saanud riigis kehtivatele tunnustamise ja täitmise tingimustele;
- kostja ei osalenud taotluse saanud riigi menetluses ega olnud selles esindatud järgmistel põhjustel:
- päritoluriigi õigusega on ette nähtud menetlusteate esitamine, aga kostja ei saanud nõuetekohast menetlusteadet ning tal puudus võimalus oma arvamust avaldada või
- päritoluriigi õigusega ei ole ette nähtud menetlusteate esitamist, kostjat ei teavitatud otsusest piisavalt ning tal puudus võimalus see vaidlustada või see de jure või de facto edasi kaevata või
- otsuse tegemisel eksiti teatud kohtualluvuse piirangute vastu.
Millistele kohtuotsustele laieneb?
Konventsioon rakendub Eesti suhtes alates 01.08.2014. Konventsioon omab tagasiulatuvat jõudu kui tegu on lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatisega, s.t. konventsiooni alusel võib nõuda sisse kõiki elatisvõlgu lastele kui võlgnik asub osalisriigis.
Kui soovite sisse nõuda elatisvõlgnevust mõnest Euroopa Liidu liikmesriigist, siis peab silmas pidama järgnevat:
- kui lahend on tehtud enne 01.05.2004 (kui Eestist sai Euroopa Liidu liikmesriik), kohaldub antud konventsioon;
- kui lahend on tehtud alates 01.05.2004 (k.a.) kohaldub Euroopa Liidu määrus, mille kohta leiate täpsemat infot siit.
Kui välisriigi kohus on teinud tunnustamise või tunnustamata jätmise otsuse, edastatakse otsus Justiitsministeeriumi vahendusel Eesti kohtule, kes omakorda edastab selle Teieni.
Juhul kui on tegu tunnustamise otsusega, on üldjuhul määrusele lisatud ka täitemenetluse algatamise info. Tunnustatud kohtuotsuse täitmise korda reguleerib välisriigi seadus.
Juhime Teie tähelepanu ka asjaolule, et kohtuotsuse tunnustamine antud konventsiooni alusel on aeganõudev protsess ning selleks võib kuluda aastaid. Kui Teil tekib pärast Eesti kohtule tunnustamise taotluse esitamist küsimusi, võite esitada Justiitsministeeriumile järelepärimise, et teada saada kaugel asjaga ollakse.
Lisainfo: telefoni teel 6 208 183, 6 208 186, 6 208 190 ning 7153443, e-posti teel central.authority[A]just.ee.