Vastutus veekahjustuste eest korterelamus
Tere selline asi, et all naabri korteris 1toalises juhtus veebruaril veeõnnetus kui ulatlik seda ma ei tea. Koridori püstakust vee toru külmumise tagajärjel oli tekkinud vee avarii. Meie KÜ ei ole ja ka minu korter pole kindlustatud kuigi ega see minu korteri kindlustamine sellel juhul poleks vist väga aidanud ka sest minu korterist seda vee avariid ju ei juhtunud ka. Teada sellest sain eelmine nädal 21.05.2026 meile teel, et peate hüvitama selle 10 päeva jooksul. Väga imelik kas nii käibki asi, et nii vähe ette teavitatakse. Kahju oletatav mis mulle saadeti oli ehitusfirma teinud ligi 9000 ja see tunndub liig. Tean täpselt mis materjale seal kasutatud oli 15a tagasi oli remont seal tehtud ruute kokku 32. Kalkulatsioon mis kirjas ehitusmaterjalide eest see pole päris reaalne. Ühesõnaga omanik ütles teeb nii nimetatud ise ja võttis raha välja 6000 ja natuke peale. Korterid selles kahekordse puumajas kokku 9 ja mulle kuulus kaks korteri ühe ja kahe toaline. Minule esitati kahju 1500. Kuid ma pole nõus sellise kallulstsiooniga. Kuhu ma peaksin pöörduma kas laskma ehitus firmal teha enda poolne kalkulatsioon. Ma saan aru, et kahju ei korvata ikka kui asi rikutud pole kui plaadid ikka korras ja lahti ei ole siis ei tehta täis renoveerimist. Ja kui seal ikka osal laminaat maas siis päris nii pole, et ma soovin nüüd naturaalset parketti jne. Mulle tunndub sellega on teistele korteri omanikudele liiga tehtud . Tänud kui saata nõu anda mida mõistlik oleks mul edasi teha kuhu pöörduda.
Teie naabri kahjunõudega seonduvalt on kaks küsimust, ja neid ei tohi segamini ajada. Esimene on see, kes vastutab veeavarii eest. Teine on see, kui suur on põhjendatud kahju. Kui avarii tekkis püstakust, siis püstak on tavaliselt kaasomandi osa, mitte ühe korteri eriomand. Sellisel juhul ei teki vastutus automaatselt ainult sellest, et teile kuulub majas korter.
Kui kahju nõutakse teilt isiklikult, peab nõudja näitama, millist kohustust teie rikkusite ja kuidas just see rikkumine põhjustas kahju. Näiteks võib vaidlus tekkida siis, kui väidetakse, et tühjas korteris ei hoitud vajalikku temperatuuri või jäeti midagi tegemata. Ainuüksi see, et toru külmus ja kahju tekkis, ei tähenda veel automaatselt, et teie peate alumise korteri remondi kinni maksma.
Kahju suuruse osas on teil õigus kahelda liiga suures kalkulatsioonis. Asja kahjustamise korral hüvitatakse üldjuhul mõistlikud parandamiskulud ja vajadusel väärtuse vähenemine, mitte automaatselt “täisrenoveerimine” või parem lahendus kui enne kahju. Kui plaadid, põrand või muud osad ei olnud tegelikult kahjustunud, ei peaks nende asendamine olema põhjendatud. Samuti ei peaks vana viimistluse asemel saama nõuda põhjendamatult kallimat uut lahendust.
Kui teine pool on juba teinud remondi ise ja võtnud raha välja väiksemas summas kui algne kalkulatsioon, siis on oluline küsida, mille alusel nõutakse just teilt 1500 eurot. Vajalik oleks näha kahjuakti, fotosid, avarii põhjust, remondiarveid või vähemalt päris hinnapakkumisi ning selget arvestust, kuidas teie osa kujunes. Oma sõltumatu ehitusliku kalkulatsiooni tellimine võib olla mõistlik, eriti kui olemasolev kalkulatsioon tundub paisutatud või sisaldab töid, mis ei olnud vajalikud.