Üldkoosoleku pädevus

Tänan Teie vastuse eest https://www.juristaitab.ee/et/haaleoigus-uldkoosolekul-0. Palun Teid selgitada, milles on kolme sätte omavaheline seos ja erinevused? Käesoleval hetkel kõik allub lihtsale matemaatilisele lauseloogikale. 1. MTÜS § 19 ("Üldkoosoleku pädevus") lg 1 p 4: „Üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse [...] liikmega [...] õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles[...] vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine.“ 2. MTÜS § 22 ("Üldkoosoleku otsus") lg 4: „Liige ei või hääletada, kui otsustatakse [...] temaga õigusvaidluse pidamist ning selles [...] õigusvaidluses mittetulundusühingu esindaja määramist.“ 3. KrtS § 22 ("Hääleõigus üldkoosolekul") lg 3 : „Korteriomanikul ei ole hääleõigust juhul, kui otsustatakse [...] temaga õigusvaidluse pidamist ning selles [...] õigusvaidluses korteriühistu esindaja määramist.“ Seaduste sisuline võrdlus: Kõik kolm nimetatud sätet reguleerivad esiteks, üldkoosoleku pädevust otsustada vaidluse pidamist, ja teiseks, määrata esindaja, kui: vaidlus toimub ühistu ja juhatuse liikme vahel (MTÜS § 19 lg 1 p 4), vaidlus toimub ühistu ja tavalise liikme vahel (MTÜS § 22 lg 4, KrtS § 22 lg 3). Sätete struktuur ja sisu on identsed. Erinevus seisneb ainult isikus, kelle suhtes vaidlus toimub ja lisatud on ühistu liikme hääleõiguse piiramine üldkoosolekul: MTÜS § 19 lg 1 p 4 – juhatuse liige (või muu organi liige), MTÜS § 22 lg 4 ja KrtS § 22 lg 3 – tavaline liige. Kõigi nende sätete ühine mõte on: üldkoosolek otsustab (üldkoosoleku pädevus) vaidluse pidamist ja määrab esindaja. Lisaks MTÜS § 22 lg 4 ja KrtS § 22 lg 3 puhul vaidlusalusel isikul puudub hääleõigus, mis ei mõjuta kuidagi üldkoosoleku pädevust sätetes. Riigikohtu lahend 3-2-1-165-10, p 9: „Asja materjalidest ei nähtu, et üldkoosolek oleks otsustanud [...] või määranud esindaja. [...] Kohus peab kontrollima esindusõigust TsMS § 226 lg 1 alusel.“ See kinnitab, et üldkoosoleku otsus on eeltingimus kehtivaks esinduseks, ja kui see puudub, ei saa juhatuse liige esindada ühingut kohtus (MTÜS § 27 lg 6 ).

 MTÜS § 19 ("Üldkoosoleku pädevus") lg 1 p 4: „Üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse [...] liikmega [...] õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles[...] vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Ehk üldkoosoleku pädevuses on juhatuse või muu organi (MTÜS § 31 kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et teatud tehingute tegemiseks määratakse lisaks juhatusele muu organ, mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas)   liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ning õigusvaidluses juhatuse või muu organi liikmega esindaja määramine. Muul juhul esindab ühingut juhatus (MTÜS § 26 lg 1 Mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab). 

MTÜS § 22 ja KrtS § 22 ei anna üldkoosoleku pädevusse esindaja määramise õigust vaid piiravad ühistu liikme õigust üldkoosolekul hääletada, kui on otsustamisel tema isikut puudutavad küsimused. Näiteks, kas pöörduda liikme vastu kohtusse või mitte otsustatakse üldkoosolekul hääletades (näit KrtS § 32 lg 3) ja liige kelle vastu kohtusse pöördumist otsustatakse ise hääletada ei saa. Kui üldkoosolek otsustab kohtusse pöörduda, on korteriühistu seaduslikuks esindajaks põhikirja ja MTÜS § 26 lg 1 kohaselt juhatus.

Kui aga kohtusse pöörduda soovitakse juhatuse liikme vastu, otsustab üldkoosolek MTÜS § 19 alusel nii kohtusse pöördumise  kui ka korteriühistule esindaja määramise. Ka sel juhul ei saa juhatuse liige MTÜS § 22 ja KrtS § 22 kohaselt, kui ta on samal ajal ka korteriühistu liige, nimetatud küsimustes üldkoosolekul hääletada.