Töölepingu ülesütlemine

Olen personalitöötaja erasektoris. Üks ülesannetes on leida võimalusi töö paremaks korraldamiseks ja leida nendeks tegevusteks vastavaid lahendusi, mis võivad olla ka väga kardinaalsed. Nüüd avaldas tegevjuht soovi minuga töösuhe lõpetada oodates minult vastutulekut õpetada välja uus töötaja ja otsida lisaks uus töötaja koos väljaõpetamisega. Minul ei ole tööalaseid rikkumisi ja etteheiteid, mistõttu ma ei ole nõus omal soovil ja poolte kokkuleppel. Tegin ettepaneku koondada, kuid keeldus ja palus mul leida sobiv lahendus mõlemale poolele. Mis on õige käitumine antud olukorras ja mis kindlasti mitte? Mis on mulle kõige parem lahendus, et ma ei kaotaks sh rahaliselt?

Töösuhte lõpetamine saab toimuda poolte kokkuleppel või ülesütlemisavaldusega. Kui töösuhte lõpetamise algatus tuleb tööandjalt, peaks ta esitama Teile töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, näidates ära ülesütlemise põhjuse ja õigusliku aluse. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist (TLS § 88 lg 1). Sellised põhjused on eelkõige, kui töötaja:

1. ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu), välja arvatud haiguslehe alusel töötamise korral. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul (TLS § 88 lg 1 p 1);
2. ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine) (TLS § 88 lg 1 p 2);
3. on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 3);
4. on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis (TLS § 88 lg 1 p 4);
5. on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (TLS § 88 lg 1 p 5);
6. on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (TLS § 88 lg 1 p 6);
7. on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (TLS § 88 lg 1 p 7);
8. on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust (TLS § 88 lg 1 p 8).

Õiguse hüvitisele annab seejuures vaid koondamine (kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud hüvitise tasumises muul TL ülesütlemise alusel). Töötaja jaoks on alus oluline vaid töötuskindlustushüvitise õiguse tekkimise seisukohalt. Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud Tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 8 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (TKindlS § 6 lg 1). Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes (TKindlS § 6 lg 2):

1. töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel Töölepingu seaduse (TLS) § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuse seaduse § 105 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel;
2. TLS § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega;
3. poolte kokkuleppel.