Facebook sulges minu konto lõplikult ja jättis minu sisemise vaidlustuse rahuldamata. Põhjuseks märgiti „sexualisation of children“. Minu teada ei ole ma postitanud, jaganud, saatnud ega muul viisil levitanud sellise sisuga materjali. Meta ei ole mulle näidanud ega täpselt selgitanud, milline konkreetne postitus, pilt, video, sõnum või muu tegevus selle otsuse põhjustas. Soovin teada, millised on minu õiguskaitsevõimalused konto taastamiseks. Kas selline üldine põhjendus ilma konkreetset väidetavat rikkumist näitamata võib olla vastuolus digiteenuste määruse (DSA) nõuetega? Kas minu puhul oleks mõistlik pöörduda TTJA kui Eesti digiteenuste koordinaatori poole, kasutada sertifitseeritud kohtuvälist vaidlustusorganit või rakendada mõnda muud õiguskaitsevahendit?

Kirjeldatud asjaolud annavad põhjust eeldada, et vaidlustamisel on perspektiivi. 

Digiteenuste määrus (täpsemalt selle art 17 lg 4) kohustab teenuseosutajat esitama selged ja kontrollitavad ning piisavad põhjendused konto sulgemise kohta (viide kuupäevaliselt konkreetsele postitusele koos selle sisuga, eelduslikult koos kuvatõmmise või muul moel taasesitatava formaadiga). Ette heidetav rikkumine peab olema konkreetselt seostatud META enda kasutajatingimuste punktiga, mida on väidetavalt rikutud. Pelk lakooniline etteheide ilma sisulise põhistuse ja tõenditeta ei ole DSA valguses piisav. Enamgi veel - hetkel esitatud asjaolude pinnalt tekib kahtlus, et otsus on tehtud täielikult automatiseeritult ega ole inimese poolt üle kontrollitud. See on omakorda vastuolus DSA art 20 lg-ga 6. 

TTJA on küll Eesti digiteenuste koordinaator, kuid kui eesmärgiks on eeskätt konto kasutamise õiguse tagasisaamine ja META otsustuse põhjendamatuse tuvastamine, siis praktilise kasulikkuse poolest võiks esmajoones pöörduda hoopis ACE poole (Appeals Centre Europe). Sinna esitatavas kaebuses tuleks ette heita META rikkumist (piirava meetme - konto kustutamise - kasutamine ilma selge põhjenduse ja tõendusliku baasita) ning nõuda tehtud otsustuse põhjendamatuse / ebaproportsionaalsuse tuvastamist ja kohustada METAt olukorda uuesti lahendama. Mulle teadaolevalt on ACE kaebuse koostamine tasuta ja tehtud võimalikult digitaliseerituks, kasutajasõbralikuks ja arusaadavaks ka juriidiliste eriteadmisteta isikule. Selle saab algatada siit: https://www.appealscentre.eu/ . Advokaadikulude hüvitamist selle platvormi kaudu nõuda ei saa. 

Alterntiiv on pöörduda hagiga maakohtusse ja esitada lepingu täitmise nõue (st konto kasutada võimaldamise nõue). Sellisel juhul on menetlus küll ilmselt oluliselt pikem, ka eeldab riigilõivu tasumist ning soovituslikult kvalifitseeritud õigusabi kasutamist, kuid võidu korral saab maakohus kohustada METAt hüvitama advokaadikulusid vajalikuks ja põhjendatuks peetavas ulatuses.

Tere Soovin nõu oma patsiendiõiguste kohta. Mulle tehti 02.03.2026 Erahaiglas rinnaoperatsioon, rindade tõstmine koos implantaatide paigaldamisega. Operatsiooni eest tasusin ligikaudu 6000 eurot. Nüüd, umbes 5–6 kuud pärast operatsiooni, on üks rind kõrgemas asendis/hoiab teistsuguselt. Käisin Erahaiglas mitmes järelkontrollis ja viimases saadeti mind ultrahelisse mille eest pidin tasuma 120€, isegi ultraheli teinud arst ei saanud lõpuni aru miks mind uuesti saadeti. Kokkuvõttes mulle öeldi, et põhjuseks on minu keha eripära – üks rinnalihas olevat teisest suurem/tugevam. Mind opereerinud kirurgi hinnangul tuleks nüüd mõlemad rinnad uuesti avada ja paigutada implantaadid lihase peale, kuna praegu on need lihase all/sees. Selle korrigeeriva operatsiooni eest soovib haigla minult veel umbes 1500 eurot. Soovin teada, kas sellises olukorras on mul patsiendina õigus nõuda, et korrigeerimise kulu kannaks raviasutus või selle patsiendikindlustus, või on raviasutusel õigus nõuda minult täiendavat tasu.

Küsimuse kohaselt sõlmisid erahaigla ja patsient tervishoiuteenuse osutamise lepingu, mida reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 jj. Selline leping ei taga oma olemuselt konkreetset esteetilist tulemust, vaid leping kohustab erahaiglat tegutsema nõuetekohase hoolsusega. Esteetilise kirurgiaga seotud lepingu puhul on oluline patsiendi eelnev teavitamine ja realistlike ootuste kujundamine, kuna patsiendi otsus põhineb suuresti oodataval tulemusel.

Küsimuses ei ole asjaolusid piisavalt avaldatud, kuid teatavakstehtu alusel saab selgitada järgmist:  pooled sõlmisid lepingu, millega võtsid endale täitmiseks kohustused. Patsient saab esitada erahaiglale nõudeid siis, kui erahaigla rikkus lepingust tulenevaid kohustusi põhjustades rikkumisega patsiendile kahju.

Poolte sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleb tuvastada erahaigla kohustused. Üldjuhul kohustab leping haiglat täitma vajalikus ulatuses diagnostika- ja läbivaatuskohustust. Kui kirgurg teavitab patsienti pärast operatsiooni tema keha eripärast tulenevast lihaste asümmeetriast, siis küsimus on, et kas see asümmeetria oleks olnud tuvastatav juba operatsioonieelse läbivaatuse ja uuringute käigus. Kui lihaste asümmeetria oli läbivaatusega tuvastatav, pidanuks kirurg seda enne operatsiooni märkama ja planeerima operatsioonitehnika (nt implantaadi paigaldamise lihase peale) kohe õigesti. Kui kirgurg hooletuse tõttu ei tuvastanud lihaste asümmeetriat, võib tegemist olla raviveaga.

Erahaiglal lasus teavitamiskohustus (VÕS § 766), mille käigus tuli patsienti teavitada operatsiooniga kaasnevatest riskidest ja võimalikest tagajärgedest, patsiendi anatoomilistest eripäradest või võimalikest lihaste asümmeetriatest, mis võivad lõpptulemust mõjutada, samuti implantaadi asukoha valikust (kas lihase alla või sisse või peale, ja mis on nende variantide riskid).

Ultraheli uuringu osas oli erahaigla kohustatud selgitama operatsiooni järgselt uuringu vajalikkust. Kui selgub, et diagnoosiks oleks olnud vaja teha ultraheli uuring juba enne operatsiooni, siis on vaja vastust küsimusele, miks seda uuringut ei tehtud enne operatsiooni, et anatoomilisi riske maandada. Kui erahaigla rikkus hoolsus- ja või teavitamiskohustust, ei pruugi olla uuringu tasu ja uue operatsiooni tasu nõudmine patsiendilt põhjendatud.

Kuigi kordusoperatsiooni vajadus viitab reeglina haiglapoolsele lepingu rikkumisele, peab  patsient  asjaolud ise välja selgitama. Esmalt tuleb pöörduda erahaigla poole ja küsida endale kõik haigusloo dokumendid ja uuringute vastused. Kui neist selgub operatsioonieelne ebapiisav läbivaatus või teavitus jne, siis tuleb esitada erahaiglale kirjalik pretensioon, milles nõuda tasuta kordusoperatsiooni tegemist ning nõuda uuringu eest raha tagastamist. Erahaigla keeldumisel  saab pöörduda  kahjunõudega erahaigla kohustusliku patsiendikindlustuse andja poole. Tervishoiuteenuse kvaliteedist saab juurde lugeda: https://www.sm.ee/tervise-edendamine-ravi-ja-ravimid/ravi-ja-tervise-taastamine/tervishoiuteenuste-kvaliteet

Tervist! Ostsin kohtutäiturite oksjonilt hoone millel on 100A peakaitse, see oli ka peamisi asju mis ajendas ostu tegema. Kahjuks aga võrgulepingut sõlmides avastasin et elektrilevi ei pakugi mulle 100A vaid pakuvad kõigest 80A sest "võrk ei võimalda". Küsimus seisneb selles et AI ga vesteldes ning lugedes elektrilevi tüüptingimusi kajastub seal justkui kui vanast võrgulepingust pole 3a möödas siis peaksid nad mulle selle 100A siiski võimaldama? AI ütleb et nad ei pea seda tegema kohe kuid mõistliku aja jooksul. Tüüptingimustes on klausel 3.16 ". Kui kehtivuse kaotanud võrgulepingus kokkulepitud tarbimis- ja/või tootmistingimusi ei ole võrgulepingu lõppemisest kolme aasta jooksul uues võrgulepingus kokku lepitud, ei pea võrguettevõtja nimetatud tingimustel võrguühenduse kasutamise võimalust tagama." ja 3.15. "Kui ostja ei ole kolme aasta jooksul pärast liitumislepingu kohaste tarbimis- ja/või tootmistingimuste loomist vastavat võrgulepingut sõlminud, ei pea võrguettevõtja nimetatud tingimustel võrguühenduse kasutamise võimalust tagama." Muidugi teine küsimus on kui nad isegi võimaldavad mulle selle liini tugevndamise näol kas siis kulud pean katma mina või nemad. Klienditeenindus ütles et piltlikult kui täna lepingu lõpetan ja ülehomme uuesti lepingu teen aga vahepeal naabrimees voolu "juurde ostis" siis olengi oma ampritest ilma. Mulle tundub see ulme. Ehk Kas mulle peab võimaldama 100A ja kui peab siis kelle kuludega? Aitäh!

Kirjeldatud asjaolude põhjal ei ole kahjuks võimalik anda ühest vastust, kas Elektrilevi peab võimaldama Teile 100 A peakaitsme kasutamise ja kelle kanda jääksid selleks vajalike võimalike võrgu ümberehitustööde kulud.

Vastamiseks oleks vaja tutvuda vähemalt varasema võrgulepinguga, selle lõppemise ajaga, liitumislepingu ja liitumispunkti tehniliste tingimustega ning Elektrilevi kirjaliku põhjendusega, miks on uues võrgulepingus võimalik pakkuda üksnes 80 A.

Teie viidatud tüüptingimuste punktid 3.15 ja 3.16 võivad olla asja lahendamisel olulised, kuid nende kohaldamine sõltub konkreetsetest asjaoludest. Eelkõige tuleb välja selgitada, kas 100 A oli varasemas võrgulepingus kokkulepitud tarbimistingimus, millal see leping lõppes ning kas tegemist on olemasolevate tingimuste jätkamise või uute tarbimistingimuste loomisega.

Samuti ei saa üksnes esitatud info põhjal järeldada, kas võimaliku võrgu tugevdamise kulud peaks kandma võrguettevõtja või klient. See sõltub muu hulgas sellest, kas vajalikud tööd on käsitatavad varasemate lepingutingimuste taastamise või uue võimsuse taotlemisega seotud töödena.

Soovitame esmalt küsida Elektrilevilt kirjalik seisukoht, milles nad selgitavad:

• millised olid eelmise võrgulepingu tarbimistingimused;
• millal eelmine võrguleping lõppes;
• miks ei ole võimalik sõlmida uut võrgulepingut 100 A peakaitsmega;
• kuidas nad kohaldavad Teie olukorras tüüptingimuste punkte 3.15 ja 3.16;
• ning kelle kanda jääksid 100 A võimaldamiseks vajalikud kulud ja millisel õiguslikul alusel.

Ostsin kasutatud Hyundai sõiduki, mis on kogu oma kasutusaja jooksul olnud hooldatud ainult Hyundai ametlikus teenindusvõrgus. Hiljem selgus, et eelmise omaniku ajal teostati 08.01.2024 garantiiremont seoses laadimissüsteemi rikkega. Olen palunud ametlikult teeninduselt ja Hyundai maaletoojalt selgitusi ning dokumente selle remondi kohta. Minule saadetud dokumentidest nähtub, et remondi käigus kasutati või vahetati teatud komponente, kuid teenindus ei kinnita üheselt, mida tegelikult tehti. Samal ajal on varasem omanik kinnitanud, et talle öeldi, et vahetati ka ICCU-plokk. Teeninduse ja teiste Hyundai esindajate vastused on omavahel vastuolus ning mitmele minu kirjalikule küsimusele ei ole sisulist vastust antud. Lisaks olen saanud Hyundai tehnilise dokumentatsiooni põhjal teada, et teatud veakoodide korral näeb tootja ette kindlad diagnostikatoimingud. Teenindus ei ole selgitanud, kas neid toiminguid teostati, ega esitanud selle kohta dokumente. Minu küsimus on järgmine. Millised on minu õigused olukorras, kus ametlik teenindus ja maaletooja ei vasta sisuliselt minu põhjendatud küsimustele ega esita dokumente, mis puudutavad minu sõiduki garantiiremonti ja tehnilist ajalugu? Kas mul on õigus nõuda nende dokumentide väljastamist ning milline oleks kõige tõhusam järgmine samm, kui nad jätkavad vastamisest hoidumist? Kas sellises olukorras tuleks pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole või on olemas mõni muu õiguslik võimalus, mis kohustaks neid minu küsimustele sisuliselt vastama? Lugupidamisega

Teil on õigus küsida oma sõiduki tehnilise ajaloo kohta teavet, kuid tuleb eristada kahte asja: õigust saada teavet ja õigust nõuda konkreetsete dokumentide väljastamist.

Kui olete sõiduki omanik, on põhjendatud ootus, et Hyundai ametlik teenindus annab Teile teavet Teie sõiduki kohta tehtud hooldus- ja remonditööde ulatuse osas. Samas ei tulene Eesti õigusest üldist kohustust väljastada uuele omanikule kogu varasema garantiiremondi toimik või kogu sisemine töökorralduslik dokumentatsioon. 

Kui aga teenindus on Teile juba dokumente esitanud ning nendes esineb vastuolusid või need ei võimalda mõista, milliseid töid tegelikult tehti, on Teil õigus küsida täiendavaid selgitusi. Eelkõige võite paluda kirjalikult kinnitada:

• millised rikked diagnoositi; 
• millised varuosad tegelikult vahetati (sealhulgas kas ICCU-plokk vahetati või mitte); 
• milliste tootja remondijuhiste või tehniliste teadete alusel remont teostati; 
• kas tootja ettenähtud diagnostikatoimingud viidi läbi ning milline oli nende tulemus. 

Kui Hyundai või ametlik teenindus keeldub nendele küsimustele põhjendatud vastust andmast, ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil üldjuhul pädevust kohustada ettevõtjat Teile dokumente väljastama või küsimustele vastama. TTJA saab sekkuda eelkõige siis, kui tegemist on tarbijalepingu rikkumise või muu tema pädevusse kuuluva küsimusega, kuid ta ei lahenda vaidlusi dokumentide väljastamise üle ega kohusta ettevõtjat tehnilisi selgitusi andma.

Kui vaidlus on seotud sõiduki võimaliku puuduse või garantiiga, võib dokumentide puudumine muutuda oluliseks tõendamise küsimuseks. Sellisel juhul võib järgmise sammuna:

• esitada ettevõtjale kirjalik põhjendatud nõue koos tähtajaga vastamiseks; 
• kui sõidukil on ilmnenud puudus, tugineda oma õigustele müüja vastu ning vajadusel algatada vaidlus Tarbijavaidluste komisjonis või kohtus; 
• kohtumenetluses on võimalik taotleda, et kohus kohustaks vastaspoolt esitama vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid, kui need on tema valduses ja omavad tõenduslikku tähtsust. 

Kui Teil on alust arvata, et ametlik teenindus on esitanud ebaõigeid või vastuolulisi andmeid või jätnud remondi tegeliku sisu tahtlikult varjama, tasub kogu kirjavahetus säilitada. Sellest võib hiljem kujuneda oluline tõend, kui tekib vaidlus sõiduki puuduse, garantii või müüja vastutuse üle.

Kokkuvõttes ei ole Teil üldjuhul võimalik sundida teenindust üksnes TTJA kaudu kogu garantiiremondi dokumentatsiooni väljastama. Kui aga dokumentide või selgituste puudumine mõjutab Teie õigusi seoses sõiduki võimaliku puuduse või garantiiga, on kõige tõhusam õiguslik tee esitada nõue müüjale ning vajaduse korral kasutada Tarbijavaidluste komisjoni või kohtu menetlust, kus saab taotleda ka vajalike dokumentide esitamist.

Soovitame pöörata rõhku mitte niivõrd dokumentide väljastamise nõudele, vaid sellele, miks neid dokumente vajate. Kui suudate näidata, et dokumentatsioon on vajalik võimaliku varjatud puuduse, korduva rikke või garantiivastutuse tõendamiseks, on Teie õiguslik positsioon hilisemas vaidluses märksa tugevam. Sellisel juhul võib kohus kohustada vastaspoolt esitama ka sellised dokumendid, mida ta vabatahtlikult ei soovi avaldada.

Tellisime portaali kaudu maalritööd kuid töö on tehtud puudustega ja meie ei aktsepteerinud halvasti tehtud tööd. Tegija esitas arve ja nüüd ähvardab kohtuga kui meie ei maksa see. Millised on meie tegevused, et taastada õiglust. Töö maksumus on 300 EUR. Ekspertiisi tegemine ei ole otstarbekas kui meie kanname kulud kuna see maksab rohkem kui töö. Kuidas lahendada olukorda kui tegija ei ole nõus parandama midagi.

Pooled (tellija ja töövõtja) sõlmisid portaali kaudu töövõtulepingu maalritöö tegemiseks. Töövõtulepingut reguleerib võlaõigusseadus (VÕS), mille § 641 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Asjaoludest võib järeldada, et tellija sõlmis töövõtulepingu tarbijana, seega tegemist on tarbijatöövõtulepinguga. Isegi siis, kui pooled ei leppinud töö kvaliteedis eraldi kokku, peab töövõtja tehtud töö olema tarbijatöövõtulepingu puhul tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada. 
Reeglina tuleb tellijal tehtud töö üle vaadata ja juba töö vastuvõtmisel tuleb töövõtjale puudustest teatada. Kui pooled tööd koos üle ei vaadanud ja kuid kui töö kvaliteet ei vasta nõuetele, siis peab tellija teatama töövõtjale kirjalikult töö lepingutingimustele mittevastavusest (näiteks töö kvaliteet ei vastanud eeldustele), tarbijatöövõtu korral tuleb teatada kahe kuu jooksul teadasaamisest. Koos rikkumise teatega võib tellija esitada töövõtjale nõudeid – näiteks lepingu täitmise nõude ehk töö ümbertegemise nõude (VÕS § 646 lg 1). Kui töövõtja tööd ümber ei tee, võib tellija töö ise ära teha või tellida selle töö kolmandalt isikult ning nõuda töövõtjalt mõistlike kulutuste hüvitamist (VÕS § 646 lg 5).
Kuigi tarbijatöövõtu korral ei pea tarbija tellijana koheselt tõendama töö kvaliteedile mittevastavust, siis lepinguvaidluse tekkimisel peab tarbijast tellija suutma siiski esinevaid puudusi sellisel määral kirjeldada ning tehtud fotodega tõendada, et töö kvaliteedi osas esinev kõrvalekalle leiab kinnitust. Kui tellija on puudusi piisavalt kirjeldanud, läheb töö vastavuse tõendamise kohustus üle töövõtjale.
Seega kui töövõtja esitas tellijale tehtud töö kohta esitatud arve maksmise nõude, siis peab tellija esitama arve tasumisele kirjalikult põhjendatud vastuväite, milles selgitab kvaliteedi osas lepingutingimuse rikkumist kirjeldades esinevaid puudusi ning tõendades puudusi fotodega. 

Tere minul selline küsimus tellisin endale maja ehituse nüüd saab varsti 5.veebruaril 7 kuud täis aga maja pole ja osa raha makstud ja osa maksmata, keegi ühendust ei võtta, mis saab edasi kui nüüd saab 7 kuud täis ja tähtaeg on 5 veebruar.

Küsija kui tellija sõlmis ehitaja kui töövõtjaga töövõtulepingu, töövõtja ilmselt ei täida lepingut kokkulepitud aja jooksul ega ehita maja tähtajaks valmis. Kui töövõtja ei pea lepingus kokkulepitud tingimustest kinni, rikub töövõtja sellega lepingut. Töövõtja rikkumise korral on tellija õigus nõuda kas lepingu täitmist (ehitada maja lepingus kokkulepitud ulatuses valmis), kahju hüvitamist (kui töövõtja on põhjustanud rikkumisega tellijale kahju tekkimist) ning olulise rikkumise korral töövõtulepingust taganeda. 
Üldise põhimõtte kohaselt peab tellija pidama töövõtja tööl silma peal ning peab töövõtjale kirjalikult teatama lepingutingimuse rikkumisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lg 1 kohaselt juhul, kui tegemist on tarbijatöövõtuga, peab tarbija teatama töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest (näiteks tähtaja ületamine, töö kvaliteedi nõuetele mittevastavus jne) kahe kuu jooksul teadasaamisest. Koos rikkumise teatega võib tellija esitada töövõtjale nõudeid arvestades seaduses toodut. Näiteks lepingu täitmise nõude esitamise korral peab tellija andma töövõtjale täitmiseks täiendava tähtaja, mille kestel peab töövõtja maja lõpuni ehitama. Kui töövõtja tööd ära ei tee, võib tellija töö ise ära teha või tellida selle töö kolmandalt isikult ning nõuda töövõtjalt mõistlike kulutuste hüvitamist (VÕS § 646 lg 5). Kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist, siis sellisel juhul loetakse, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud (VÕS § 647 lg 1). Töövõtja olulise rikkumise korral ei pea tellija määrama töövõtjale täiendavat kohustuse täitmise tähtaega ja võib lepingust taganeda (VÕS § 647 lg 3) esitades töövõtjale kirjaliku lepingust taganemise avalduse. Lepingust taganemise korral võib tellija nõuda töövõtjalt makstud tasu tagastamist (VÕS § 189).

Parkisin Tartu mnt 80k parklas, eraparkla, haldab ühisteenused. Parklasse sisenedest oli tahvlil kirjas, et 2 tundi tasuta parkimiskellaga. Parklas oli sees veel eraldi tähistatud parkimiskohad karjäärikeskuse klientidele, karjäärikeskuses registreeritud autodele. Sain seal parkimise eest trahvi, kuigi kellaga oli parkimine fikseeritud. Tegemist oli töövälise ajaga õhtul, karjäärikeskus oli suletud, parkimiskohad vabad. Kas seal tehtud trahv on õiguspärane ja õigustatud, kui asutus sellel ajal suletud ning külastajaid antud asutusel oodata ei olnud? Mulle endale tundub see kõik nii absurdne lihtsalt. Ümberringi kuskil parkida ei ole, on olemas vabad kohad, mis broneeritud ettevõtte külastajate jaoks, ettevõte on sellel ajal suletud ja sinna parkides saad trahvi. Tänud ette!

Paraku ei ole interneti vahendusel võimalik tutvuda kõnealuse parkla juures oleva infotahvli tingimustega, mistõttu ei saa garanteerida alloleva vastuse täit õigsust. Ühisteenuste veebis (https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/tallinn/parklad/)  ei ole Tartu mnt 80K ka eraparklate loendis välja toodud.

Üldjuhul on aga parkimiskorralduse reeglid kehtestatud põhimõttel, et parkimisalal tuleb järgida seal olevaid juhiseid, sh juhinduda parkimiskoha juures olevatest infotahvlitest, ning nende juhiste rikkumine võib olla aluseks leppetrahvi koostamise otsusele. Nii on see näiteks EuroParki avalikult kättesaadavate parkimistingimuste p-s 3, 5, 13 (vt https://europark.ee/parkimise-abi/parkimislepingu-tingimused ). Seetõttu ei saa välistada, et leppetrahvi otsus on siiski õiguspärane, kuid kindluse huvides tuleks infotahvlil olevad üldtingimused läbi lugeda.

Üheks võimaluseks püüda parkimiskorraldajaga läbi rääkides püüda trahvi suurust vähendada, võttes arvesse Teie poolt esitatud selgitusi. 

Tere! Selline olukord, kus on 2 samaväärset töövõtulepingut, mille puhul kogemata oli jäänud meelde hilisem tähtaeg, kui lepingus kirjas. Kui sellest teada saadi, et meeles on vale kuupäev, siis kirjutati mitu kirja, et hoida töötellijat kursis, sest töö oli mahukas ning seda ühe tunniga valmis polnud teha võimalik. Samuti paluti abistavaid dokumente, mis lihtsustaks ning kiirendaks töö valmimist, ühtegi kirja nädala jooksul vastu ei saadud. Ei saanud ka neid loodetud dokumente. Tegemist on ametiasutusega. Vastust ei tulnud isegi siis, kui töövõtja tellijale lõplikud dokumendid edastas. Ise küsisin üle, et kas ikka kirjad jõuavad kohale. Igatahes lõpuks 8 päeva hiljem sai töö esitatud, mis oli 3 päeva pärast info saamist, et tähtaeg oli valesti registreeritud. Kahju viivitusest tellijale ei tekkinud. Pretentsioone ei esitatud töö kohta. Allkirjastati mõlemapoolne töö üleadmise-vastuvõtmise akt, kus lepiti kokku, et makstakse lepingu järgne summa. Kui arve sai esitatud, siis anti teada, et nad siiski esitavad leppetrahvi, mis tuli lihtsa emaili kujul - see summa võtke arvest maha ja esitage neile uus arve, küll viitega seadusele ja allkirjastatud lepingule. Tähtaeg oli 1.10.25, esitati 9.10.25, aktid allkirjastamiseks saadeti 20.11 ja 27.11, allkirjastati töövõtja poolt 1.12.25 ja tellija poolt 4.12.25. Teade leppetrahvi kohta tuli samal päeval. Samas kui lepingus on ka kirjas,et tellija kohustab ülevaatama töövõtja saadetud töö 10 päeva jooksul, mida on võimalik pikendada 5 töö päeva jooksul. Seda ei tehtud, oli sisuliselt vaikus, peale dokumentide saatmist korra küsiti lisainfot, mille puhul selgitasin ja suunasin lugema esitatud aruannet, kus on vastused olemas. Sellele järgnes kuu aega vaikust, teadmatust. Selline olukord, millele sooviks juriidilist pilku? Huvitav on, et leppetrahvi nõue tuleb nii hilja, lihtsalt emailina allkirjastamata, pärast mõlemapoolset akti allkirjastamist, kus lepitakse kokku, et makstakse lepingujärgne summa. Samuti, et nad ise niivõrd kaua viivitasid üldse tööde vastuvõtmisega. Mul on natuke suurem nõue sellega seoses esitada.

Kui töövõtja on kohustust rikkunud (nt hilinenud töö valmimisega), võib tellija kasutada õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101 lg 1). Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool (tellija) lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist (VÕS § 159 lg 1). Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks (VÕS § 159 lg 1). Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). Terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades. Kohtud on varasemalt selgitanud, et mõistliku aja hindamisel ei ole oluline üksnes ajaline distants rikkumise ja leppetrahvi nõude esitamise vahel, vaid arvestada tuleb ka muid asjaolusid, sh pooltevahelise võlasuhte olemust, lepingus kokkulepitud tingimusi, täitmise tähtaja pikkust ning poolte käitumist lepingu täitmisel ja pärast seda (07.12.2009, 3-2-1-128-09, p 11; 20.03.2008, 3-2-1-15-08, p 13)

Kahjuks ei ole käesolevas keskkonnas vastajal võimalik lepinguga tutvuda. Soovitan Teil pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, et kõiki asjaolisid koosmõjus hinnates saaks jurist Teile vajaliku vastuse anda.

Majal vahetus kommuaalteenuste pakkuja. Uus teenusepakkuja tegi esimesed kaks arvet mulle miinusmärgiga krediitarved. Kolmanda arve peale oli märgitud võlg, ilma ühegi selgituseta. Maksin selle arve koos tõestamata võlasummaga. Järgmise arve peale oli taas kirjutatud lisaks yks summa, kirjelduseks lihtsalt võlg. Kui nõudsin võlga tõestavat dokumentatsiooni, esitati mulle tõestuseks takkajärgi ümber tehtud ehk võltsitud arved. Kas teenusepkkujal on õigust mulle esitada arveid tagantjärgi fabritseeritud arve kohaselt. Ma ei soovi seda tõestamata võlga maksta, kuna ma ei soovi et nad iga kuu niimoodi mulle arvele suvalisi summasi juurde kirjutama hakkavad. Palun vastust, kas mul on kohustus maksta sellist nn võlga, mis pole mulle esitatud varasema arvega tõestatud. Ka eelmise teenusepakkuja kõik arved olen maksnud ja mingit võlga mul kommunaalteenuste firma ees ei ole olnud ning ühtegi arvet ma maksmata pole jätnud. Palun vastust, kas saan maksta käesoleva arve eelmise kuu kommunaalteenuste summaga ja jätta maksmata sinna ilma tõestuse ja arveta lisatud summa, mille kirjelduseks on lihtsalt arvele lisatud sõna, võlg, või pean nõudma uut korrektset arvet. Millised on minu võimalused ja kas kommunaalteenuse pakkuja fabritseeritud ja takkajärgi ümber tehtud arved on seadusega lubatud ning kuuluvad maksmisele?

Kirjeldatud olukorras ei ole oluline, kas Teile on varem väljastatud arve vaid kas olete tarbinud teenust, mille eest on mingil põhjusel jäänud tasumata. Tõenäoliselt on seda võimalik tasutud arveid ja tarbitud teenuste mahtu kõrvutades välja selgitada. Kui mitte, on Teil õigus teenusepakkujalt selgitust küsida. Kui kõigi tarbitud teenuste eest on tasutud, on õigus arvele lisatud võlgnevuse tasumisest keelduda. Kui aga selgub, et teenust on siiski tarbitud ent teenusepakkujal on jäänud õigeaegselt arve esitamata, tuleb see ikkagi ära maksta. Teenusepakkujal on õigus nõuda teenuse eest tasumist ent tal ei ole õigust lisada arvele viivist või leppetrahvi.