Tellisime portaali kaudu maalritööd kuid töö on tehtud puudustega ja meie ei aktsepteerinud halvasti tehtud tööd. Tegija esitas arve ja nüüd ähvardab kohtuga kui meie ei maksa see. Millised on meie tegevused, et taastada õiglust. Töö maksumus on 300 EUR. Ekspertiisi tegemine ei ole otstarbekas kui meie kanname kulud kuna see maksab rohkem kui töö. Kuidas lahendada olukorda kui tegija ei ole nõus parandama midagi.

Pooled (tellija ja töövõtja) sõlmisid portaali kaudu töövõtulepingu maalritöö tegemiseks. Töövõtulepingut reguleerib võlaõigusseadus (VÕS), mille § 641 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Asjaoludest võib järeldada, et tellija sõlmis töövõtulepingu tarbijana, seega tegemist on tarbijatöövõtulepinguga. Isegi siis, kui pooled ei leppinud töö kvaliteedis eraldi kokku, peab töövõtja tehtud töö olema tarbijatöövõtulepingu puhul tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada. 
Reeglina tuleb tellijal tehtud töö üle vaadata ja juba töö vastuvõtmisel tuleb töövõtjale puudustest teatada. Kui pooled tööd koos üle ei vaadanud ja kuid kui töö kvaliteet ei vasta nõuetele, siis peab tellija teatama töövõtjale kirjalikult töö lepingutingimustele mittevastavusest (näiteks töö kvaliteet ei vastanud eeldustele), tarbijatöövõtu korral tuleb teatada kahe kuu jooksul teadasaamisest. Koos rikkumise teatega võib tellija esitada töövõtjale nõudeid – näiteks lepingu täitmise nõude ehk töö ümbertegemise nõude (VÕS § 646 lg 1). Kui töövõtja tööd ümber ei tee, võib tellija töö ise ära teha või tellida selle töö kolmandalt isikult ning nõuda töövõtjalt mõistlike kulutuste hüvitamist (VÕS § 646 lg 5).
Kuigi tarbijatöövõtu korral ei pea tarbija tellijana koheselt tõendama töö kvaliteedile mittevastavust, siis lepinguvaidluse tekkimisel peab tarbijast tellija suutma siiski esinevaid puudusi sellisel määral kirjeldada ning tehtud fotodega tõendada, et töö kvaliteedi osas esinev kõrvalekalle leiab kinnitust. Kui tellija on puudusi piisavalt kirjeldanud, läheb töö vastavuse tõendamise kohustus üle töövõtjale.
Seega kui töövõtja esitas tellijale tehtud töö kohta esitatud arve maksmise nõude, siis peab tellija esitama arve tasumisele kirjalikult põhjendatud vastuväite, milles selgitab kvaliteedi osas lepingutingimuse rikkumist kirjeldades esinevaid puudusi ning tõendades puudusi fotodega. 

Tere minul selline küsimus tellisin endale maja ehituse nüüd saab varsti 5.veebruaril 7 kuud täis aga maja pole ja osa raha makstud ja osa maksmata, keegi ühendust ei võtta, mis saab edasi kui nüüd saab 7 kuud täis ja tähtaeg on 5 veebruar.

Küsija kui tellija sõlmis ehitaja kui töövõtjaga töövõtulepingu, töövõtja ilmselt ei täida lepingut kokkulepitud aja jooksul ega ehita maja tähtajaks valmis. Kui töövõtja ei pea lepingus kokkulepitud tingimustest kinni, rikub töövõtja sellega lepingut. Töövõtja rikkumise korral on tellija õigus nõuda kas lepingu täitmist (ehitada maja lepingus kokkulepitud ulatuses valmis), kahju hüvitamist (kui töövõtja on põhjustanud rikkumisega tellijale kahju tekkimist) ning olulise rikkumise korral töövõtulepingust taganeda. 
Üldise põhimõtte kohaselt peab tellija pidama töövõtja tööl silma peal ning peab töövõtjale kirjalikult teatama lepingutingimuse rikkumisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lg 1 kohaselt juhul, kui tegemist on tarbijatöövõtuga, peab tarbija teatama töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest (näiteks tähtaja ületamine, töö kvaliteedi nõuetele mittevastavus jne) kahe kuu jooksul teadasaamisest. Koos rikkumise teatega võib tellija esitada töövõtjale nõudeid arvestades seaduses toodut. Näiteks lepingu täitmise nõude esitamise korral peab tellija andma töövõtjale täitmiseks täiendava tähtaja, mille kestel peab töövõtja maja lõpuni ehitama. Kui töövõtja tööd ära ei tee, võib tellija töö ise ära teha või tellida selle töö kolmandalt isikult ning nõuda töövõtjalt mõistlike kulutuste hüvitamist (VÕS § 646 lg 5). Kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist, siis sellisel juhul loetakse, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud (VÕS § 647 lg 1). Töövõtja olulise rikkumise korral ei pea tellija määrama töövõtjale täiendavat kohustuse täitmise tähtaega ja võib lepingust taganeda (VÕS § 647 lg 3) esitades töövõtjale kirjaliku lepingust taganemise avalduse. Lepingust taganemise korral võib tellija nõuda töövõtjalt makstud tasu tagastamist (VÕS § 189).

Parkisin Tartu mnt 80k parklas, eraparkla, haldab ühisteenused. Parklasse sisenedest oli tahvlil kirjas, et 2 tundi tasuta parkimiskellaga. Parklas oli sees veel eraldi tähistatud parkimiskohad karjäärikeskuse klientidele, karjäärikeskuses registreeritud autodele. Sain seal parkimise eest trahvi, kuigi kellaga oli parkimine fikseeritud. Tegemist oli töövälise ajaga õhtul, karjäärikeskus oli suletud, parkimiskohad vabad. Kas seal tehtud trahv on õiguspärane ja õigustatud, kui asutus sellel ajal suletud ning külastajaid antud asutusel oodata ei olnud? Mulle endale tundub see kõik nii absurdne lihtsalt. Ümberringi kuskil parkida ei ole, on olemas vabad kohad, mis broneeritud ettevõtte külastajate jaoks, ettevõte on sellel ajal suletud ja sinna parkides saad trahvi. Tänud ette!

Paraku ei ole interneti vahendusel võimalik tutvuda kõnealuse parkla juures oleva infotahvli tingimustega, mistõttu ei saa garanteerida alloleva vastuse täit õigsust. Ühisteenuste veebis (https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/tallinn/parklad/)  ei ole Tartu mnt 80K ka eraparklate loendis välja toodud.

Üldjuhul on aga parkimiskorralduse reeglid kehtestatud põhimõttel, et parkimisalal tuleb järgida seal olevaid juhiseid, sh juhinduda parkimiskoha juures olevatest infotahvlitest, ning nende juhiste rikkumine võib olla aluseks leppetrahvi koostamise otsusele. Nii on see näiteks EuroParki avalikult kättesaadavate parkimistingimuste p-s 3, 5, 13 (vt https://europark.ee/parkimise-abi/parkimislepingu-tingimused ). Seetõttu ei saa välistada, et leppetrahvi otsus on siiski õiguspärane, kuid kindluse huvides tuleks infotahvlil olevad üldtingimused läbi lugeda.

Üheks võimaluseks püüda parkimiskorraldajaga läbi rääkides püüda trahvi suurust vähendada, võttes arvesse Teie poolt esitatud selgitusi. 

Tere! Selline olukord, kus on 2 samaväärset töövõtulepingut, mille puhul kogemata oli jäänud meelde hilisem tähtaeg, kui lepingus kirjas. Kui sellest teada saadi, et meeles on vale kuupäev, siis kirjutati mitu kirja, et hoida töötellijat kursis, sest töö oli mahukas ning seda ühe tunniga valmis polnud teha võimalik. Samuti paluti abistavaid dokumente, mis lihtsustaks ning kiirendaks töö valmimist, ühtegi kirja nädala jooksul vastu ei saadud. Ei saanud ka neid loodetud dokumente. Tegemist on ametiasutusega. Vastust ei tulnud isegi siis, kui töövõtja tellijale lõplikud dokumendid edastas. Ise küsisin üle, et kas ikka kirjad jõuavad kohale. Igatahes lõpuks 8 päeva hiljem sai töö esitatud, mis oli 3 päeva pärast info saamist, et tähtaeg oli valesti registreeritud. Kahju viivitusest tellijale ei tekkinud. Pretentsioone ei esitatud töö kohta. Allkirjastati mõlemapoolne töö üleadmise-vastuvõtmise akt, kus lepiti kokku, et makstakse lepingu järgne summa. Kui arve sai esitatud, siis anti teada, et nad siiski esitavad leppetrahvi, mis tuli lihtsa emaili kujul - see summa võtke arvest maha ja esitage neile uus arve, küll viitega seadusele ja allkirjastatud lepingule. Tähtaeg oli 1.10.25, esitati 9.10.25, aktid allkirjastamiseks saadeti 20.11 ja 27.11, allkirjastati töövõtja poolt 1.12.25 ja tellija poolt 4.12.25. Teade leppetrahvi kohta tuli samal päeval. Samas kui lepingus on ka kirjas,et tellija kohustab ülevaatama töövõtja saadetud töö 10 päeva jooksul, mida on võimalik pikendada 5 töö päeva jooksul. Seda ei tehtud, oli sisuliselt vaikus, peale dokumentide saatmist korra küsiti lisainfot, mille puhul selgitasin ja suunasin lugema esitatud aruannet, kus on vastused olemas. Sellele järgnes kuu aega vaikust, teadmatust. Selline olukord, millele sooviks juriidilist pilku? Huvitav on, et leppetrahvi nõue tuleb nii hilja, lihtsalt emailina allkirjastamata, pärast mõlemapoolset akti allkirjastamist, kus lepitakse kokku, et makstakse lepingujärgne summa. Samuti, et nad ise niivõrd kaua viivitasid üldse tööde vastuvõtmisega. Mul on natuke suurem nõue sellega seoses esitada.

Kui töövõtja on kohustust rikkunud (nt hilinenud töö valmimisega), võib tellija kasutada õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101 lg 1). Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool (tellija) lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist (VÕS § 159 lg 1). Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks (VÕS § 159 lg 1). Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). Terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades. Kohtud on varasemalt selgitanud, et mõistliku aja hindamisel ei ole oluline üksnes ajaline distants rikkumise ja leppetrahvi nõude esitamise vahel, vaid arvestada tuleb ka muid asjaolusid, sh pooltevahelise võlasuhte olemust, lepingus kokkulepitud tingimusi, täitmise tähtaja pikkust ning poolte käitumist lepingu täitmisel ja pärast seda (07.12.2009, 3-2-1-128-09, p 11; 20.03.2008, 3-2-1-15-08, p 13)

Kahjuks ei ole käesolevas keskkonnas vastajal võimalik lepinguga tutvuda. Soovitan Teil pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, et kõiki asjaolisid koosmõjus hinnates saaks jurist Teile vajaliku vastuse anda.

Majal vahetus kommuaalteenuste pakkuja. Uus teenusepakkuja tegi esimesed kaks arvet mulle miinusmärgiga krediitarved. Kolmanda arve peale oli märgitud võlg, ilma ühegi selgituseta. Maksin selle arve koos tõestamata võlasummaga. Järgmise arve peale oli taas kirjutatud lisaks yks summa, kirjelduseks lihtsalt võlg. Kui nõudsin võlga tõestavat dokumentatsiooni, esitati mulle tõestuseks takkajärgi ümber tehtud ehk võltsitud arved. Kas teenusepkkujal on õigust mulle esitada arveid tagantjärgi fabritseeritud arve kohaselt. Ma ei soovi seda tõestamata võlga maksta, kuna ma ei soovi et nad iga kuu niimoodi mulle arvele suvalisi summasi juurde kirjutama hakkavad. Palun vastust, kas mul on kohustus maksta sellist nn võlga, mis pole mulle esitatud varasema arvega tõestatud. Ka eelmise teenusepakkuja kõik arved olen maksnud ja mingit võlga mul kommunaalteenuste firma ees ei ole olnud ning ühtegi arvet ma maksmata pole jätnud. Palun vastust, kas saan maksta käesoleva arve eelmise kuu kommunaalteenuste summaga ja jätta maksmata sinna ilma tõestuse ja arveta lisatud summa, mille kirjelduseks on lihtsalt arvele lisatud sõna, võlg, või pean nõudma uut korrektset arvet. Millised on minu võimalused ja kas kommunaalteenuse pakkuja fabritseeritud ja takkajärgi ümber tehtud arved on seadusega lubatud ning kuuluvad maksmisele?

Kirjeldatud olukorras ei ole oluline, kas Teile on varem väljastatud arve vaid kas olete tarbinud teenust, mille eest on mingil põhjusel jäänud tasumata. Tõenäoliselt on seda võimalik tasutud arveid ja tarbitud teenuste mahtu kõrvutades välja selgitada. Kui mitte, on Teil õigus teenusepakkujalt selgitust küsida. Kui kõigi tarbitud teenuste eest on tasutud, on õigus arvele lisatud võlgnevuse tasumisest keelduda. Kui aga selgub, et teenust on siiski tarbitud ent teenusepakkujal on jäänud õigeaegselt arve esitamata, tuleb see ikkagi ära maksta. Teenusepakkujal on õigus nõuda teenuse eest tasumist ent tal ei ole õigust lisada arvele viivist või leppetrahvi.