Jah, ühingu asutamise ja füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmise eest tuleb tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduses sätestatud määrale. Nt osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu asutamise eest tuleb tasuda 200 eurot. Kui asutate osaühingu kiirmenetluses, on riigilõiv 265 eurot. Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest peate tasuma 20 eurot.

Kui pakute füüsilise isikuna oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on Teile püsivaks tegevuseks, siis olete ettevõtja. Enne tegevuse alustamist peate registreerima enda füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistris või asutama äriühingu. Füüsilisest isikust ettevõtja kohta saate rohkem informatsiooni Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehelt.

Äriühingu, füüsilisest isikust ettevõtja või mittetulundusühingu saab elektroonilisel teel registreerida kui kõigil seotud isikutel (juhatuse liikmed, asutajad, nõukogu liikmed jne) on ID-kaardid. Elektroonilise asutamise eelduseks on, et kõik seotud isikud saavad portaalis koostatud avalduse allkirjastada digitaalselt kasutades Eesti autentimisvahendit: ID kaart (sh e-residendi kaart), Smart-IDd või mobiil-ID.

Äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või välismaa äriühingu filiaali saate asutada notari või ettevõtjaportaali kaudu.
 

Äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut peavad kohtu kinnistus- ja registriosakonnad, mille tööpiirkond on kogu Eesti. Registriosakond peab äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ja kommertspandiregistrit. Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut ja laevakinnistusraamatut.

Küsimused, mis puudutavad avalduse koostamise tehnilist poolt ettevõtjaportaalis, tuleb esitada ettevõtjaportaali kasutajatoele (nende kontakt). Sisulised küsimused, st et millise avalduse pean esitama, millised dokumendid pean lisama, tuleb esitada registriosakonnale (nende kontakt).

Kui olete pärast abiellumist muutnud oma nime ja olete kantud äriregistrisse ühingu juhatuse liikmena vana nimega, ei pea te üldjuhul ise äriregistrile eraldi avaldust esitama.

Kui nimemuutus on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, jõuab teave selle kohta tavaliselt ka äriregistrisse riiklike registrite vahelise andmevahetuse kaudu ning registriandmed ajakohastatakse automaatselt. Kui mõistliku aja jooksul ei ole äriregistri andmed muutunud või kui tekib kahtlus andmete õigsuses, tasub kontrollida registriandmeid ning vajaduse korral pöörduda registripidaja poole.

Puuduste kõrvaldamise määruses märgitud puudused tuleb määratud tähtajaks kõrvaldada, et oleks võimalik teha kandeavalduses taotletud kanne. Kui puudused jäävad kõrvaldamata, siis esitatud avaldus jääb registripidaja poolt rahuldamata. Kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, võib avaldaja esitada määruskaebuse. Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik.

Juhatuse liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks pädev organ (koosolek või nõukogu) peab vastu võtma juhatuse liikmete ametiaja pikendamise otsuse. Ametiaja pikendamise otsuse saab teha juhul, kui volitused ei ole veel lõppenud. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist. Kui volitused on lõppenud, tuleb juhatuse liikmed uuesti valida ja järgida seaduses või põhikirjas selleks sätestatud protseduuri.

Registriandmetega saate tutvuda äriregistri teabesüsteemi kaudu või notaribüroodes. E-äriregistri andmete ja dokumentide elektroonilisel väljastamisel, sealhulgas XML-, JSON-, XBRL- või muus vormingus allalaadimisel, tasu ei võeta.