Tere, vajaksin natuke juriidilist suunamist väikefirma dokumentide korrektseks tegemisel. Nimelt: 1) ettevõte sai asutatud rahalist sissemakset tegemata, sissemakseks kasutasime kahte arvet, mille järgi ostsime teiselt ettevõttelt kaupa, mida saaksime siis antud ettevõtte alt müüa. need arved said tasutud ettevõtte asutajate poolt, ehk siis selle asemel, et oleksime teinud asutamisel sissemakse, maksime kinni vastavas väärtuses arveid. Nüüd aga tuleks see samm kuidagi juriidiliselt korrektseks ajada, et raamatupidamine saaks sellest reast lahti ja äriregistris saaks sissemakse samm registreeritud. 2) See ettevõte sai asutatud 2 inimese poolt, kellest üks on kahjuks tänaseks meie seast lahkunud. surmatunnistuse registreerimisel rahvastikuregistris eemaldati see isik automaatselt juhatusest, aga kuidas näeb välja protsess, mis on seotud tema osalusega ettevõttes? Ilmselt peame muutma ka meie põhikirja? Kuna nüüd olen juhatuses ainult mina, kas ma saan siis juhatuse koosoleku protokolli teha üksi või on siinjuures veel mingeid nüanse, mida peaksin teadma? 

Kui ettevõtte osanik on surnud, kuulub tema osa ettevõttest pärijaile. Kui pärijaid on mitu ja pärandvara on jagamata, kõigile ühiselt. Põhikirja muuta üksinda kindlasti ei saa, see ei kuulu juhatuse kompetentsi, selleks on vaja teise osaniku pärijaid. Juhatuse ülesanne on osanike otsuse alusel ettevõtet juhtida, et muud. Otsustused tuleb aga teha osanikel.

Soovitan võtta ühendust lahkunud osaniku pärijatega ja tekkinud olukord läbi arutada. Kuidas sissemaksu õigeks saada, soovitan konsulteerida Teie raamatupidajaga. Kahjuks ei ole foorumis võimalik kõigi asjaolusid täpsustada ja vastuses arvesse võtta.

Tere! Esitasin juba 8 kuud tagasi MTÜ juhatusele avalduse iseenda juhatusest välja astumiseks, kuid avastasin, et olen endiselt veel juhatuse liige. Kuidas ma edasi toimima peaks, et saada end juhatusest välja?

Iseenesest on MTÜ ülesanne valida juhatus ja hoolitseda selle eest, et registrisse oleks kantud õiged andmed. Kui aga uut juhatust valitud ei ole ja Teie olete vaatamata esitatud tagasiastumisavaldusele endiselt registris juhatuse liikmena, saate teha ise registrile avalduse kande muutmiseks ja enda kustutamiseks esindusõiguslike isikute nimekirjast registris. Avaldust saab esitada e-äriregistrisse sisse logides elektrooniliselt.

Tere! Kui minule kuuluv ettevõte võõrandab sellele ettevõttele kuuluv teise etteõtte osaluse mulle kui eraisikule kas mina kes ma olen tehingu mõlemas pooles olen siis kolmas osapool? Kas ma võin selle tehingu teha nii, et ma teisi osapooli ei teavita ning nad oma ostueelisõigust 1 kuu jooksul ei saaks kasutada?

Kui Teie eraisikuna kuulute selle ettevõtte osanike ringi, mille osa võõrandatakse, on tegemist võõrandamisega teisele osanikule. Kui aga Teie eraisikuna osanike ringi ei kuulu ja Teil on seos vaid osanik oleva ettevõtte kaudu, kus Teie olete osanik, on tegemist osa võõrandamisega kolmandale osapoolele.

Ettevõttel on 3 eraisikust osanikku. Soovin müüa enda osad minu omandis olevale ettevõttele. Kas sellisel juhul on teistel osanikel õigus kasutada ostu eesõigust? Sooviksin palun "ei" või "jah" vastust.

Osa võõrandamise korral kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamislepingu esitamisest. Teine juriidiline isik ei ole osanik, seega on kolmas isik. Jah, teistel osanikel on ostueesõigus.

Tere! Küsimus puudutab meie KÜ ja arendaja vastu olevaid nõudeid. Nimelt on meie kortermaja katus hakanud läbi laksma sadevett ja seda päris algusest. 2020 alates on inimesed korteritesse kolinud ja kasutusluba majale on saadud 2022. Pretentsioone arendajale on esitati juba kohe 2020 aastal. Hiljem on lisanud nõuete hulka ka tegemata garantiiremont majale ja osadele korteritele (mõlema kohta on informatsioon arendajale saadetud ja korduvalt). KÜ juhatusel oli viimane koosolek arendajaga 18 juuli 2022, kus arendaja veel lubas töid teostada aga kuupäevi vms ei andnud. Hiljem on ka pidevalt mailidega suheldud arendajaga, aga on täielik vaikus ( ei vasta kirjadele ja ka kõnedele). 2023 on arendaja kirjutanud ettevõtte kolmanda isiku nimele ja 31.12.2023 seisuga on ettevõte üldse kustutatud registrist. KÜ on plaan teostada audit katusele ja pöörduda kohtusse arendaja poole. Aga antud olukorras, kuidas me saame esitada nõuded arendaja vastu kohtusse, kui ettevõtet ei ole. Mis võimalusi meil veel oleks juriidiliselt? Ette tänades KÜ juhatus

Kui ettevõte on juba registrist kustutatud ja tal ei ole õigusjärglast, ei olegi võimlik enam oma nõuet maksma panna. Osaühingu vabatahtlikul lõpetamisel tuleb alati viia läbi likvideerimismenetlus. 

Likvideerimise tavapärased etapid on:

1. Likvideerijate määramine ja lõpetamise ning likvideerijate kandmine äriregistrisse.
2. Likvideerimisteate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ning võlausaldajate teavitamine. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest.
3. Likvideerimisaruande koostamine, mille kinnitavad osanikud otsusega ja see esitatakse äriregistrile. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb osaühingu seni kestnud majandusaasta ning algab uus majandusaasta.
4. Osaühingu varade müümine, võlgade sissenõudmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine.
5. Likvideerimise lõpparuande ja vara jaotusplaani koostamine.
6. Vara jaotamine osanike vahel.
7. Osaühingu äriregistrist kustutamise avalduse esitamine registripidajale.

Kui nüüd nõuded on jäänud likvideerimismenetluses esitamata, ei ole kahjuks enam kellegi vastu kohtusse pöörduda.

Osaühingus on 2 osaniku ja nad on juhatuse liikmed ka. 2021 aastal oleme otsustanud peatuma äritegevust firmal aga teise juhatuse liige ei tahtnud firma kinni panna ja kustuta äriregistrist. Kokku leppesime, et siis tema tegeleb vajaliku aruannede koostamisega ja esitamisega sh raamatupidamine ka ja tema tegi seda. Äriregistris on määratud teise juhatuse liige e-posti aadress ja kõik info ning kirjavahe käib selle e-posti kaudu, mul ei ole liigipääsu sellele aadressile. Sellel aastal sain teada, et firmal ei ole esitatud mõned arruanded ja on juba määratud trahvi selle eest. Kui ma mitu korda kirjutasin Teise juhatuse liikmele, siis tema mõni aja ei vastanud, aga lõpuks vastas et tema rohkem ei taha tegeleda aruannete koostamisega. Mina ise ei saa aruanned koostada ja esitada, sest kõikide asjadega oli tema tegelenud ja mina ei valda infoga sellest. Ma ei soovi olla ühendada koos selle ettevõttega ja vastuta teise juhatuse liige pahatahtliku tegevuse eest. Mida ma saan teha selles olukorras? Kas on võimalik juhatuse liikmete hulgast tagasi astuma ilma teise juhatuse liige nõusolekuta?

Juhatuse liikme kohustustest on võimalik tagasi astuda osanikele sellekohast avaldust tehes. Kui kehtivate volitustega juhatuse liige seepeale äriregistri kannet ei muuda, saate tagasiastumisavalduse alusel kande ise ettevõtjaportaalis algatada.

Olin ligi 4 aastat kinnipidamis asutuses ja selle ajaga tehti minu nimel olevale firmale 2 korda trahvi majandusaastaaruande esitamata jätmise eest, üks trahv juba ka kohtutäituri käes. Firmal võlgnevus kokku natuke üle 700 euro. Firmal puudub igasugune tegevus ja sooviksin selle firma üldse lasta kustutada. Kuna olen ainus juhatuse liige on see keeruline. Töötukassas ma end arvele ka ei saa võtta, sest kuulun äriühingu juhatusse ning seetõttu ei saa Töötukassa kaudu ka tasuta juriidilist nõustamist. Praegu olen vanglast vabastatud tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalve alla rehabilitatsioonikeskusesse, kus mul puudub sissetulek ja ma ei suuda ise ka teenuste eest maksta. Vanglas lasin välja kuulutada ka eraisiku pankroti ja käsil on võlgadest vabastamise menetlus. Kas saab kuidagi lasta firma likvideerida vöi välja kuulutada selle ärikeha pankrot nii, et see ca 700 eurot mulle eraisikuna kaela ei tuleks,sest üritan nö puhtalt lehelt uut elu alustada?

Mittetegutsevat või muul põhjusel mittevajalikku ettevõtet on võimalik vabatahtlikult lõpetada. Vabatahtliku lõpetamise alused on:

• Osanike otsus, mille peab heaks kiitma vähemalt 2/3 osanike koosolekul osalenud osanikest, kui osaühingu põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
• Osaühingu lõpetamine põhikirjas ette nähtud alustel.

Osaühingu vabatahtlikul lõpetamisel tuleb alati viia läbi likvideerimismenetlus. Osaühingu lõpetamisotsus tuleb kanda äriregistrisse. Selleks peab juhatus esitama avalduse registripidajale. Avaldusele lisatakse osanike otsus ja osanike koosoleku protokoll või seaduses sätestatud juhtudel hääletamisprotokoll. Lõpetamisest ja selle etappidest saate rohkem lugeda näiteks riigiportaalist https://www.eesti.ee/et/ettevotlus/ettevotte-lopetamine/osauehingu-vabatahtlik-lopetamine

Kahjuks ei ole võimalik väita, et ettevõttele määratud trahve sisse nõudma ei asuta. Kui likvideerimise käigus ilmneb, et seda tehakse ja ettevõttel puudub tegevus ja ka vara trahvide tasumiseks, tuleks teha avaldus ettevõtte suhtes pankrotimenetluse läbi viimiseks. 

Korteriühistu juhatuse liikme aeg hakkas 07.01.2018, põhikirjas, mis hakkas 2018 aastal kehtima on kirjas, et volituste tähtaeg on 5 aastat. Ehk siis tema volitused lõppesid 06.01.2023, saame õigesti aru? Siit siis küsimus, kas juhatuse liikmel, kelle volitused olid lõppenud võis raamatupidamisteenuse lepingu sõlmida/raamatupidamisteenuse lepingulisa sõlmida? Kas sellel juhatuse liikmel oli 15 september 2023 allkirja õigus? Koosolekut ta kokku ei kutsunud, et oma volitusi pikendada. Koosolek toimus alles 30.11.2023, kus valiti uus juhatus.

Seaduses või põhikirjas sätestatud tähtaja möödumisel ja ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmata jätmisel lõpevad juhatuse liikme volitused automaatselt. See, et juhatuse liige on endiselt kantud äriregistrisse ning ka ühingu suhtes jätkub juhatuse liikme varasem tegevus, ei pikenda automaatselt juhatuse liikme volitusi. Ka Riigikohus on oma mitmes otsuses välja toonud, et juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellisest juhatuse liikmena tegutsemise jätkumisest võib üldjuhul järeldada üksnes juhatuse liikme tahet jätkata tegutsemist juhatuse liikmena. Samas võib kohtu sõnul lugeda juhatuse liikme ametiaja pikenenuks ka mõlemapoolseid (s.o juhatuse liikme ja osanike) tahteavaldusi ja käitumist hinnates kaudsete tahteavaldustega. Selleks on aga lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik ka osaühingu osanike (MTÜ puhul MTÜ liikmete) otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing või kindlale isikule suunatud ühepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Seega on ühistul kaks võimalust - kiita sõlmitud lepingud heaks või anda teada, et leping on tühine. 

Kas juhatuse volitused korteriühistul hakkavad kehtima koosoleku otsusest või RIKi kandmisest? Kas allkirjaõigus hakkab kehtima koosoleku otsusest või RIKi kandmisest?

Esindusõigus algab selle andmisega pädeva organi poolt, ehk koosoleku otsusest või selles märgitud päevast. RIK kanne tõendab esindusõiguse olemasolu kolmandatele isikutele. 

Tere, Meie firmas on 2 juhatuse liikme. 2021 aastal oleme otsustanud peatuma äritegevust firmal aga teise juhatuse liige ei tahtnud firma kinni panna ja kustuta äriregistrist. Kokku leppesime, et siis tema tegeleb vajaliku aruannede koostamisega ja esitamisega sh raamatupidamine ka. E-posti aadressi (gmail) tema tegi ja mul ei ole liigipääsu sellele aadressile. Sellel aastal ma sain kätte "Trahvihoiatusmäärus: majandusaasta aruanne esitamata". Sain teada, et tema ei ole esitanud mõned aruanned sh majandusaasta aruanne. Mittu korda kirjutasin talle aga tema ei vasta ja mina ei saa võta ühendust temaga. Mina ise ei saa aruanned koostada ja esitada, sest kõikide asjadega oli tema tegelenud ja mina ei valda infoga sellest. Mina nüüd tahan kas üldse firma kinni panna ja kustutada registrist või ümbervormistada oma osa, et rohkem ei soovi olla selle firmaga olla seotud. Kuidas ma saan seda teha ja mis on üldse variantid, kui teise juhatuse liikmega ei saa ühendust võtta?

Osaühing lõpetatakse osanike otsusega või sundlõpetatakse kohtu otsusega. Juhatus äriühingu lõpetamist otsustada ei saa vaid saab ellu viia osanike otsust. Seega on esmalt vajalik osanike otsus äriühingu lõpetamise kohta.

Vabatahtliku lõpetamise alused on:

• Osanike otsus, mille peab heaks kiitma vähemalt 2/3 osanike koosolekul osalenud osanikest, kui osaühingu põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
• Osaühingu lõpetamine põhikirjas ette nähtud alustel.

Osaühingu vabatahtlikul lõpetamisel tuleb alati viia läbi likvideerimismenetlus. Osaühingu lõpetamisotsus tuleb kanda äriregistrisse. Selleks peab juhatus esitama avalduse registripidajale. Avaldusele lisatakse osanike otsus ja osanike koosoleku protokoll või seaduses sätestatud juhtudel hääletamisprotokoll.