Tere!08.03.2024 toimus liiklusõnnetus mille põhjustajaks ei olnud mina.Õnnetuse põhjustaja lahkus sündmuskohalt(hiljem tabati).Auto sai väga tõsiseid kahjustusi(remondi väärtuseks hinnati 9500 eurot)Esialgu tuli kindlustuselt otsus auto maha kanda.Hiljem otsustati ikka auto taastada.Kui ma teatasin et ei ole otsusega rahul kuna auto turuväärtus on totaalselt langenud,ei arvestatud minu sooviga ja ikkagi taastatakse auto.Ettekäändeks toodi,et auto on ka enne avariis osalenud.Jah on küll osalenud,kuid siis oli väike plekimõlkimine,kuid nüüd on autol vaja vahetada terve tagasild.Mis õigused mul oleks ikkagi nõuda auto mahakandmist ja auto turuväärtust rahalisrlt nõuda?Tänud!

Seadusega on kohustatud kahjukindlustuse puhul kindlustusandjat kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusandja peab hüvitama kahju rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamine muul viisil.

Seega soovitan lugeda Teie kindlustuslepingut ja lepingu lahutamatuks osaks olevaid kindlustustingimusi. Seaduse tasandil ei ole reguleeritud, kui suure kahju puhul hüvitatakse remont ja alates kui suurest kahjust tuleks kindlustatud ese maha kanda.

Tere Ostsin ettevõttelt veoauto järelmaksuga. Nüüdseks on auto tasutud ja olemas ka ostu arve. Tänaseks on selgunud et see veoauto on kolmanda firma nimel kes keeldub seda autot ümber vormistama, kuigi see kolmas firma on selle veoauto eest juba raha kätte saanud. Ja nüüd ongi olukord kus veoauto on registrist ajutiselt kustutatud ja seisab mul kodus. Kumbki firma seda autot tagasi ei taha võtta ega ei saa ka seda arvele ja ümbervormistada. Miinus pool on see et see kelle nimel antud auto on temaga pole sõlmitud ostu müügi lepingut. Mure ongi selles kas tõesti mul polegi midagi selle autoga enam peale hakata?

Tundub, et auto müüjal ei olnud õigust autot müüa. Teise isiku vara saab müüa vaid volikirja alusel. Kui aga müügilepingu sõlmijal ei olnud auto omaniku volitusi tehingut teha, on tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse mõttes tühine kui auto tegelik omanik tehingut hiljem heaks kiitnud ei ole. Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Sel juhul on Teil tekkinud nõue auto müüja vastu tasutud raha tagastamise osas, kuivõrd tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada.

Tere Tänaseks pea aasta tagasi sai sõbraga sõlmitud auto ostu-müügi leping. Maksmine toimub iga kuu ehk järelmaksuga. See sai lepingusse lisatud. Tänaseks ei ole enamus makseid tähtajaks laekunud. Auto on ka ümberkirjutatud juba. Kahjuks ei ole notariaalselt lepingut. Siit ka tekib küsimus, et kas on üldse võimalust siiski nõuda viiviseid? Olemas on panga väljavõtted kust on näha millal mingi makse on laekunud ja ka mõlema poolselt allkirjastatud leping. Mida sellises olukorras üldse annaks teha?

Sõiduki müügileping ei pea olema notariaalses vormis. Seadus kohustuslikku vorminõuet ei sätesta, seega piisab lihtkirjalikust lepingust. Kas ja millises määras on õigust viivist nõuda, sõltub lepinguga kokkulepitust. Et lepingust tulenevaid poolte õigusi ja kohustusei paremini mõista, soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele. Samuti on koostöös juristiga võimalik läbi arutada õiguskaitsevahendid, mida saate kasutada.

Tere. Inimene, kelle kohta on tehtud pankroti lõpetamise kohtumääruse teade seisuga 09.2022 (avaldamise lõpp 09.2025), ehk sisuliselt on eraisik pankrotis, soovib üürida minult korterit. Kui riskantne sellisele inimesele on korterit üürida ja millega peaks arvestama?

Eraisiku pankrot viitab kindlasti isiku vähenenud maksevõimele, ent see ei pruugi tähendada, et ta ei suuda Teiega sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi täita. Samas võib pankrotimenetlus näidata hoopis seda, et inimene on asunud oma probleemidega tegelema ja ehk on ka oma kogemusest õppinud. Korteri üürimine on alati seotud riskiga, kuna üürniku maksevõimet ei ole kunagi võimalik eelnevalt kindlaks teha. Jälgida võiks inimese käitumist lepinguga võetud kohustuste täitmisel ja võlgnevuste tekkimisel mitte neil kasvada laskma.

Meil majaühisuses tekkis mõnede veearvete maksmisel Tallina Vesi as võlgnevusi. Märtsis esitatud arve tasusime tähtajaks seal mainitud kuuarve+võlg+viivised ~20€ ulatuses. Peaks ju olema kõik makstud? Nüüd aprillis küsitakse taas ~20€ viiviste eest. Kuidas suhtuda juba tasutud viiviste uuesti küsimisse?

Viivist arestatakse võlgnevuse tekkimisest kuni maksmiseni. Seega ei saanud kogu viivise summa kajastuda arvel vaid arve väljastamisest selle tasumiseni oli veeettevõttel õigus samuti viivist arvestada. Kas viivise summa on õige, ei ole kahjuks võimalik foorumis hinnata. Selleks tuleb vaadata võlgnevuse suurust, viivituses olnud päevade arvu ja lepingus kokku lepitud viivise määra. Abiks võib olla viivisekalkulaator, mis on leitav https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt

Tere Müüsin oma sõiduki maha ning samal päeval sai algatatud maantee ameti e-teeninduses omanikuvahetus ilma ostu-müügi lepinguta, kus kinnitasin ka, et olen raha kätte saanud ning sõiduki üle andnud. Omanik lubas koheselt omanikuvahetuse enda poole teostada, kuid see lubaduseks jäigi. Umbkaudselt 5 päeva hiljem sai ta Europarki parklas trahvi ning seda ära ei tasunud. Nüüdseks on minu postkasti laekunud inkassonõue seoses antud rikkumisega. Maanteeameti e-teeninduse toimingust on mul kuvatõmmis, kus on näha tehingu tegemise kuupäev nii minu isikuandmete kui ka ostja omadega, küll aga puudub auto numbrimärk. Samuti tehingut tõendavad kuvatõmmised meie vahelisest vestlusest Messengeris antud sõiduki müügist kus on ta ka kirja pannud oma isikukoodi, et omanikuvahetus algatada ning muu tehinguga seotud vestlus. Kas mul on juriidilises mõttes mõtet inkassoga vaidlusesse laskuda, et antud nõue edastada rikkumise toimepanijale(kuvatõmmiste alusel) või peaksin ma selle ise tasuma ning tegelema ostjaga ise? Praegusel juhul näen, et ta ei ole absoluutselt huvitatud kompromissi leidmisest.

Kahjuks ei ole foorumitingimustes võimalik anda kindlat hinnangut trahvi vaidlustamise edukusele. Selleks soovitan Teil broneerida aeg individuaalsele õigusnõustamisele ja juristiga kõik tõendid, asjaolud ja sündmuste kronoloogia läbi arutada. Kui Teil ka tuleb trahv endal tasuda, jääb Teile võimalus tasutud trahv auto uuelt omanikult välja nõuda. Kui Te kirjalikku müügilepingut ei koostanud, ei ole Teil kahjuks palju võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Ostja koostööle kallutamiseks võib olla abi sõiduki ajutisest registrist kustutamisest. Kui omanik otsustab, et ta ei soovi sõidukit teatud perioodil kasutada, ei pea ta ka liiklusregistrisse kantud sõidukiga seotud kohustusi täitma (nt liikluskindlustus, raskeveokimaks). Sellisel juhul saab ta sõiduki liiklusregistrist ajutiselt kustutada. Sõiduk kustutatakse registrist ajutiselt sõiduki omaniku või tema esindaja taotluse alusel. Ajutise registrist kustutamise periood on üks kuu kuni 24 kuud. Taotluses märgitud ajutise registrist kustutamise perioodi möödumisel loetakse sõiduk registris olevaks.

Tere, Ostsin jaanuaris Viking Motorsilt kasutatud auto. Selginud on kahjuks, et autol on puudus, mille remondi maksumus on müüja sõnul liiga kallis ning nad on nõus auto ostuhinnaga tagasi ostma. Probleem minu jaoks on, et nad soovivad sõlmida uue ostu-müügi lepingu, et selle alusel maksta raha tagasi. Minu meelest see ei ole korrektne, kuna uue müügilepingu alusel olen mina vastutav tulevaste võimalike garantiikohustuste eest. Millised dokumendid on korrektne teha, et esialgsest lepingust taganeda?

Lepingust taganemiseks tuleb teisele lepingupoolele esitada taganemisavaldus. Lepingust taganemine vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Nõude makstud raha tagastamiseks soovitan kirjutada juba taganemisavaldusse. Samuti võiks seal kirjas olla millal (näiteks mitme päeva jookul raha laekumisest arvates) tagastatakse Teie poolt ostetud sõiduk müüjale.

Tere! Sain Europarkilt trahvi parkimise eest parkimise algust tähistamata (ei pannud kella tahvlile), kui käisin Linnamäe tee 55 asuvas Maxima poes. Täpsemalt sain eelmisel nädalal EFTA Legalilt kirja, kus nõutakse 55 euro suuruse trahvi tasumist + 15 eurot tagasinõudmistasu märtsi alguses väljastatud trahvi eest. Sõitsin kohale, et näha täpsemalt. Probleem on selles, et minu arvates ei ole info parkimistingimuste kohta piisavalt selgelt edastatud. Seal, kus ma parkisin, ei ole mingit märget parkimistingimuste kohta, samuti puudub absoluutselt igasugune info selle kohta poe ustel või poe sissepääsu juures (nagu seda tehakse teiste kettide kauplustes): https://imgtr.ee/images/2024/04/04/54ac89a74703c15c2d0f056f1563b589.jpeg Infotahvlid parkimistingimuste kohta on ainult postide taga erinevatel parkimiskohtadel. Parkla sissepääsupunkti juures olev silt on paigaldatud pigem ribi kui näoga: https://imgtr.ee/images/2024/04/04/f1a422ed84ec75130410cb65944f0537.jpeg https://imgtr.ee/images/2024/04/04/b605962db04bbf75a56b174e5553cd23.jpeg Seega sisuliselt on öösel poe juures parkimistingimusi üsna raske näha. https://imgtr.ee/images/2024/04/04/5b134d75a2f42a5a118d8882c4960faa.png Kas on olemas seadused, mis reguleerivad parkimismärkide paigaldamist? Kas neid puudusi (minu arvates) saab kasutada argumendina selle trahvi vaidlustamiseks? 

Parkimine eraparklas toimub lepingulise suhte alusel. Lepingulisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus. Leping on tehing vähemalt kahe isiku vahel (lepingupooled), millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma – näiteks sõidukijuht kohustub eraparklas parkima ja liiklema vastavalt parkimiskorraldaja juhistele, maksma parkimise eest tasu. Lepingu võib sõlmida ka pakkumuse tegemisega (parkimistingimused, mis peavad olema piisavalt suurelt ja nähtavalt avaldatud) ja sellele nõustumuse andmisega (parkimine). Eramaal parkimise puhul ei ole tegemist parkimistrahviga vaid leppetrahviga. Leppetrahv on lepingut rikkunud lepingupoole (antud juhul sõidukijuhi) kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele (eramaa omanik või parkimiskorraldaja) lepingus määratud rahasumma. See tähendab, et rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parkimistingimusi, võib parkimiskorraldaja nõuda sõidukijuhilt leppetrahvi tasumist.Oluline küsimus on, kas leppetrahvi suurus pole teist lepingupoolt (sõidukijuhti) ebamõistlikult kahjustav – kohtupraktika järgi ei tohiks leppetrahvi maksimaalne suurus ületada põhinõuet ehk parkimistasu.Rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parimistingimusi, võib parkimiskorraldaja esitada leppetrahvi nõude, pannes selle sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. 

Tere! Minul on seoses korteri üürimisega küsimus. Kui lepingus kirjas, et peab 3 kuud ette teatama korteriomanikule, et soovime lahkuda ja teatasime ainult ühe kuu ette kas siis tal on õigus meie tagatisraha endale jätta isegi siis kui leidis uue üürilise enne meie ära minekut?

Võlaõigusseadus lubab tähtajatu eluruumi üürilepingu üles öelda 3-kuulise etteteatamisajaga. Samas on seaduses sätestatud, et kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. Seega on leping kehtiv veel kaks kuud ja mõlemal poolel tuleb oma kohustusi täita. Teil on kohustus üüri maksta ja üürileandjal on kohustus võimaldada Teile eluruumi kasutamine vastavalt lepingule. Samas on seaduses kirjas, et üüri ei pea tasuma aja eest, mil üürnik ei saa üüritud asja üürileandjast tulenevatel põhjustel kasutada. Uue üürniku korterisse lubamine on üürileandjapoolne takistus. Seega ei välista üüri tasumise kohustust ülesütlemistähtaja lõpuni mitte uue üürniku leidmine, vaid asjaolu, et uue üürnikuga on sõlmitud leping ja korterit kasutab juba keegi teine. 

Tere! Oman väikest riidebutiiki, mille tegevus toimub interneti teel. Toimus tehing, kus Ostja ostis kaks toodet. Paki kättesaades toode nr 1 talle siiski ei sobinud. Ostja soovis toodet tagastada, kuna toode ei vastanud tema sõnul kirjeldusele. Mõned päevad hiljem vastasin, et toode vastab kenasti kirjeldusele. Kuna tagastusoov oli tehtud, saatsin info kuhu ja kuidas tagastada, seljuures loetlesin üles ka tagastustingimused. Ostja tagastas paki. Kuna 14 päevane tagasikande tegemise aeg sai täis ja üks päeva läks ka üle, tegin tagasikande ilma paki sisu kontrollimata. Peale tagasikande tegemist, sain Ostjalt kirja, et ta tagastas ka toote nr 2, kuna ei soovi tehinguid teha müüga “kellel on koguaeg õigus” ja soovib tagasikannet ka toote nr 2 eest. Vastasin, et toote tagastamiseks tuleb esitada tagastuseoov või täita tagastusavaldus. Antud juhul, ei olnud ma eelnevalt kursis, et Ostja toote nr 2 tagastada soovib ja ka tagastas. Mainin, et selleks hetkeks, kui antud vestlus toimus, oli Ostjal paki kättesaamisest möödas rohkem, kui 14 päeva. Kuna Ostja oli konfliktne, olin nõus teema lõpetamiseks tagastuse tegema. Sel korral avasin ka paki, et mõlemad tooted igaksjuhuks üle vaadata. Suur oli aga minu üllatus, kui pakki avades tundsime väga suurt pesuvahendi lõhna. Toodet kontrollides avastasin, et tootel puudusid originaalsildid ja pakend, mis olid toodet saates olemas. Andsin sellest Ostjale teada, et antud toodet on kasutatud ning tagasikannet me sellisele tootele ei tee, sest toode on kasutatud, siltideta, ning puudub ka pakend, mis algselt saates olemas olid. Lahendusena pakkusin, et Ostja saab tulla tootele järgi meie kontorisse. Kokkuleppel võime postikulu hüvitamisel toote ka uuesti postitada. Selle peale sain vastu väga ründava kirja, kus lõpus ähvardati nii Tarbijakaitsega, kui ka sotsiaalmeedias avaliku postitus tegemisega. Vastasin, et tugev pesuvahendi lõhn viitab selgelt toote kasutamisele, lisaks siltide ja pakendi puudumine. Ma ei soovi antud teemal vaielda, ning tagastan Ostjale toote oma kuludega. Antud Ostja tausta uurides selgus, et tegemist on väga aktiivse negatiivse tagasiside jätjaga. Olen enam, kui kindel, et antud postitus nii minu, kui ka minu ettevõtte suunas tuleb. Ma ei soovi Ostjaga kindlasti avalikult tsirkust tegema hakata. Millised on minu õigused ja võimalused antud isiku suhtes ametlik käik asjale anda? 

Tarbija taganemisõigus sõltub sellest, kas Teie müüjana teavitasite ostjat tema õigusest internetist tellitud kauba ostu-müügilepingust 14 päeva jooksul taganeda. Kui kaupleja pole ostjat teavitanud õigusest lepingust 14 päeva jooksul taganeda, võib internetis sõlmitud lepingust taganeda 12 kuu + 14 päeva jooksul alates toote kättesaamisest.Tagastamisele kuuluva asja halvenemise korral vastutab tarbija asja kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise eest juhul, kui ta on asja kasutanud muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. Et veenduda asja olemuses, omadustes ja toimimises, peaks tarbija käsitsema ja kasutama asja üksnes nii, nagu tal lubataks tavapäraselt seda teha poes. Tarbija aga ei vastuta asja väärtuse vähenemise eest juhul, kui ettevõtja ei ole lepingueelselt juhtinud tarbija tähelepanu taganemisõiguse olemasolule.

Ka laimu ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest saab end kaitsta, saab esitada nõude mainet ja head nime kahjustava tegevuse koheseks lõpetamiseks ja nõuda rahalist hüvitist tekkinud mainekahju eest, näiteks klientide vähenemisest tekkinud käibelangus, mis on põhjuslikus seoses laimaja tegevusega. Nõude saab esitada ka kohtusse.