Soetasin järelmaksuga telgi Hansapostist , koos madratsitega. Kaup saadeti katkine ja teostasin tagastuse. Valisin uue toote, mis oli kallim ,kui algselt soetatud telk. Hansapost ütleb,et nad järelmaksu lepingu summat vähendasid (see toimub automaatselt, kui toode eemaldatakse). Minule ühtegi teadet lepingu muudatuse osas ei tulnud. Seejärel vormistati uus tellimus, millest puudu oleva kauba summa tõsteti üle, kuid lepingut ei suurendatud. Summa,mis oli üle järelmaksulepingust tasusin juurde postkontoris ja ühtegi teavitust hansapostist ei tulnud,et lepingut on muudetud. Soovin teada, kas kauplusel on õigus muuta lepingut ilma klienti teavitamata ja siis pea aasta hiljem teavitada klienti,et nad on oma süsteemis vea teinud seoses lepingu muutmisega.

Teie küsimusest ei selgu probleem. Kirjeldate, et tellisiste järelmaksuga kauba, kaup oli ebakvaliteetne ja Te tagastasite selle ning valisite asemele teise, kallima. Odavama toote järelmaksu leping jäi kehtima ja hinnavahe tasusite postkontoris juurde. Seega peaks kõik olema korras. Selgusetuks jääb, millist lepingut muudeti ja milline probleem on nüüd tõusetunud.

Tere Küsimus puudutab eraviisilisi vestluseid ja neis esitatu avaldamist. Faktid: Isik süstemaatiliselt levitab minu ja tema vahel aset leidnud privaatvestluste (e-kirjad, rakenduse WhatsApp sõnumid) sisu, edastades seda privaatvestlustes nii kuvatõmmistena, aga ka saadud informatsiooni tsiteerides. Antud isik ei ole minult küsinud mistahes nõusolekut minu sõnumite edastamiseks. Olen eeldanud, et selle keelamine ei ole vajalik, ja isik millegi säärasega ei tegele. Info sisaldab muuhulgas minu elukohaga seotud andmeid, eraeluga seotud andmeid, ka tervisega seotud andmeid ja finantsolukorraga (kohustused) seotud andmeid. Infot on edastatud isikutele, kellede puhul on alust arvata, et nad on minuga lähedalt seotud (nn suhtepartnerid sealhulgas). Minule teadaolevalt isikul nende inimestega, kelledele on infot edastatud, igasugune seos ja tutvus puudub. Minu küsimused: 1. Kas isikul on õigus minu loata nende vestluste edastamiseks kolmandatele isikutele? 2. Kui on, kas saan tagasiulatuvalt keelata kõigi minu ja selle isiku vahel toimunud vestluste edastamise ja neist ammutatud informatsiooni töötlemiseks ja edastamiseks? 3. Kui selline tegevus on keelatud, siis millisel õiguslikul alusel? 4. Kui selline tegevus jätkub, siis kas selliseid kaasusi lahendab tsiviilkohus? 

Esmalt tuleks võtta seisukoht, milliseid Teie õigusi rikutakse. Ilmselt ei ole tegemist lepingulisest suhtest tuleneva rikkumisega vaid tegemist saab olla kahju õigusvastase tekitamisega, täpsemalt kahju õigusvastase tekitamisega isikuõiguste rikkumisega. Isiklike õiguste rikkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teie küsimusest võib mõista, et faktid vastavad tõele, seega ei saa olla rikutud Teie isikuõigusi ebaõigete faktiväidete esitamisega.Järgmisena tuleb kontrollida, kas võib olla tegemist ebakohase väärtushinnanguga või muu isikliku õiguse rikkumisega. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

Kui eelnevat lugedes ja olukorra faktilisi asjaolusid analüüsides jõuate järeldusele, et tegemist on siiski kahju õigusvastase tekitamisega on Teil õigus nõuda kahju tekitava tegevuse lõpetamist, ebaõigete faktiväidete puhul ka nende ümberlükkamist ja tõenäoliselt ka mittevaralise kahju hüvitamist. Nimetatud nõuded saate esitada ka kohtu kaudu tsiviilkohtumenetlusse.

Tere! Sooviks teada, kuidas ametlikult vormistada kirjaliku kokkulepet raha üleandmise kohta! Otsisin vastava sisulisi näidiseid, aga sellist ei leidnud, millist vaja oleks!

Vaevalt konkreetse kokkuleppe korrektset näidist leida õnnestubki. Kui tehingule ei ole seadusega ette nähtud kohustuslikku vormi (näiteks kinnisvaratehingud), kehtib vormivabadus, see tähendab et kokkuleppe võib sõlmida ka lihtkirjalikus vormis mõlemapoolselt allkirjastatuna. Sisus peaks kajastuma Teie kokkulepe, ehk milles siis pooled kokku leppisid. Kui tegemist on laenu andmise kokkuleppega, siis kindlasti laenu summa, kokkulepe selle üleandmise kohta (millal ja millisel viisil ja millisele kontole), tagastamise tähtaeg või kui tagastatakse osade kaupa, tagastamisgraafik, kui lisanduvad intressid (tasu raha kasutamise eest) siis ka intresside suurus. Samuti kõik muud kokkulepped, mis on asjas olulised (kummagi poole täiendavad kohustused ja õigused).

Tere Algatati kaks kriminaalmenetlust 10.2023 lasteaia töötaja ja samas rühmas käiva lapsevanema suhtes, kes tarvitasid füüsilist vägivalda ning tekitati valu minu alaealise lapse suhtes. Tänaseks sain Prokuratuuri loal Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse. Määrus on koostatud lähtudes KrMS §-st 206 lõikest 1¹, mille alusel võib kriminaalmenetluse lõpetamise määruses KrMS § 145 lõike 3 punktis 1 nimetatud põhjenduse jätta esitamata. Juhindudes KrMS §-dest 199 lg 1 p 1, 200 ja 206 , uurija määras kriminaalasja lõpetamise. Palun abi edaspidisteks toiminguteks. Ma pole nõus antud punktidega mida otsustas prokuratuur. Kas antud teema põhjal on võimalik kohtusse minna kõnealuste inimeste suhtes või siis lasteaia vastu saavutades ka võidu? Lasteaia eest vastutab kohalik omavalitsus. Milline otsus oleks parim, et tekitatud vaimse ja füüsilise kannatuste eest minu lapsele ka kõnealused inimesed vastutusele võetaks?

Kriminaalmenetluse lõpetamisel võib jätta määruses kriminaalmenetluse seadustiku § 145 lõike 3 punktis 1 nimetatud põhjenduse esitamata. Lihtsustatud määruses märgitakse kannatanu õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Nii on ka Teil õigus esitada vastav taotlus. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse.

Samuti võib kannatanu esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kui kaebus jääb  Riigiprokuratuuri määrusega rahuldamata, võib kaebuse  esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.

Pereliige saadab välispangast raha. Eestis pank viivitab selle raha ülekandmise kontole kandmisega. Nõuab alusdokumenti, mille ka edastasime koos seletusega mis alusel ja eesmärgil saatja raha üle kannab. Alusdokumendiks saatja pangast eraisiku kontoväljavõte. Pangast edasi nõutakse juba rahasaaja ja välispanga vahelist alusdokumenti! ja põhjust miks maksja maksab ning omavahelist seotust ja kuidas tunneb maksjat. Maksja on pereliige; eraisik , mitte firma omanik. Kas Eestis pangal on õigus kinni hoida eraisiku isiklikult kontolt saabuvat tehingut ja takistada selle kandmist saaja kontole? Kes vastutab pangas sooritatud segaduse eest ja korvab vastuvõtjale ja maksjale tekitatud kahju viivituse eest? Kas vastutab? Ette tänades ja vastust ootama jäädes.

Pankadel on õigus ja ka kohustus esitada küsimusi ebatavaliste tehingute kohta pangakontol. Kui vastata ammendavalt panga küsimustele ja esitada nõutud dokumendid, vabastatakse raha mõistliku aja jooksul. Pangaga siinjuures vaielda ei soovita, pank täidab vaid talle pandud kohustust tehingute kontrollimiseks. Mida täpsemad on vastused ja esitatud lisadokumendid seda kiiremini raha vabastatakse.

Tere Küsimus tulundusühistu revidendi valimise kohta. Kas revident tuleb ära kinnitada enne tulundusühistu registreerimist notari juures? Või on selle valimine võimalik ka peale ühistu loomist, enne esimese majandusaasta aruande esitamist?

Tulundusühistu asutamiseks sõlmivad selle asutajad asutamislepingu, milles tuleb seadusest tulenevalt muu hulgas ära näidata ka audiitori ja revidendi nimi, isikukood ja elukoht. Seega peavad nimetatud andmed olema teada juba ühingu asutamisel ja need peavad kajastuma notari tõestataval autamislepingul. Samas on üldkoosoleku hiljem võimalik revident tagasi kutsuda ja uus revident määrata ning uued andmed katuleb juhatusel Äriregistrile esitada.

Andmeleke Apothekas, minu andmetena lekkis isikukood, e-posti aadress ja ostuajalugu. Kas mul on õigus nõuda hüvitist?

Kui andmelekkega on Teile tekkinud kahju, on võimalik nõuda selle hüvitamist. Nõudes tuleb ära näidata tekkinud kahju olemus ja selle põhjuslik seos andmelekkega.

olen elanud 6 kuud üüri pinnal. üüri olen maksnud korrapäraselt. kommunaal arveid ei saadetud tänase päevani kuigi edastasin näidud selleks. ja nüüd mul võlgnevus 1300 eurot. arved igakuiselt oleks pidanud mulle saatma raamatupidaja. Mida teha? kuidas edasi toimida?

Kõrvalkulude arvete saatmise kohustus on üürisuhtes üürileandjal. Kui Teile ei ole arveid õigeaegselt saadetud, ei saa üürileandja Teile viivitust süüks panna, kuna viivitus on tekkinud tema tegematajätmise tõttu, seega ei saa ta viivitatud aja eest arvutada viivist. Küll aga saab üürileandja nõuda Teilt arvete tasumist peale arvete Teile edastamist. Ka üürnikul on mõistliku inimesena võimalik mõista, et kui üürilepingus on kõrvalkulude tasumises kokku lepitud, tuleb need tasuda ja kui üürileandja mingil põhjusel ühel või mitmel kuul arveid ei saada, võib viimaks saabuv arve olla tasumata aja võrra suurem ning igakuiselt selleks tarbeks säästa. Teenust on ju tarbitud ja tarbitud teenuse eest tuleb tasuda. Kui kogu perioodi eest ei ole võimalik korraga tasuda, oleks kõige mõistlikum üürileandjaga kokku leppida võlgnevuse ositi tasumises.

Mul on suur probleem seoses krüptoraha vahetusega https://, mis on registreeritud Eestis nime all "XX" Kümme päeva on nad minu raha ebaseaduslikult kinni pidanud minu konto kontrollimise ettekäändel. "vastavalt seadusele https://www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/517112017003/consolide/current" Juhin siinkohal tähelepanu, et minu kontot ja raha on selle börsi poolt mitu korda kontrollitud ja kunagi ei ole olnud probleeme. Probleem ilmnes 10 päeva tagasi, kui tahtsin oma raha välja võtta privaatsesse krüptoraha rahakotti. Olen saatnud lugematuid e-kirju klienditoele, paludes neid võtta minuga ühendust telefoni teel, et kiirendada väidetavat verifitseerimist, kuid ma ei ole kuulnud kellegi käest, online-chatis ei taha keegi anda mulle infot, kui kaua verifitseerimine võtab aega, iga kord saan vastuseks "palun olge kannatlik mõnda aega", mis on iga vestluse lõpp. Ma tunnen, et minu raha hoitakse vastuollu ettevõtte poliitikaga ja ilma õigusliku aluseta ning ma kardan, et ma ei pruugi neid tagasi saada. Sooviksin teie abi, et teada saada, millise Eesti ametiasutuse poole peaksin pöörduma, et oma õigusi maksma panna ja kuhu ma saaksin teatada olukorrast, et nad võtaksid ettevõttega ühendust mis tahes muul viisil, ma olen kõike proovinud ja see ei ole andnud mingit tulemust. Kui ettevõte on pettur, siis tahaksin, et saaksin hoiatada teisi kasutajaid selle eest nende põhiprofiilis facebookis, millega ma samuti üritan ühendust võtta, kuid edutult. Oleksin väga tänulik teie abi eest Lugupidamisega

KYC (Know Your Customer) ja AML (Anti-Money Laundering) on krüptomaailmas olulised tavad, mis aitavad hoida teie tehinguid turvaliselt ja seaduslikult. Rahapesu tõkestamise eeskirjad on riigiti erinevad, milliseid rakendatakse sõltub Teie platvormi asukohast. Eestis baseerub ka krüptotehingute asjakohane reeglistik Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusel. Mõnevõrra rangem reeglistik on selleks, et tagada, et krüptovaluutasid ei kasutataks ebaseaduslikuks tegevuseks, näiteks rahapesuks või ebaseaduslike operatsioonide rahastamiseks.

Möönan, et krüptokasutajate jaoks tähendab see, et teatud tehinguid võidakse tähelepanelikult kontrollida. Kui mõni tehing tundub ebatavaline, võidakse see märkida edasiseks läbivaatamiseks. Seda tehakse selleks, et tagada, et kõik platvormi kaudu liikuvad vahendid on puhtad ja seaduslikud.

Kui Teie tehing on sellisesse kontrolli saatunud, tuleks olla mõistev ja kannatlik ja kui kahtlusteks alust pole, viiakse Teie soovitud tehing kindlasti lõpule.

Tere!!!Aasta tagasi(veebruaris)müüdud korteris on kukkunud toa laest krohv.Ostjate sõnul on remondi viga ja esitasid arve(930€). Küsimus/Kuidas reageerida ja millest alustada?Mees kes remontis on surnud.

Kui ostjad on ekspertiisiga tõendanud, et krohv on maha kukkunud ehituspraagi tõttu, tuleb sellega seotud kulud müüjal ostjatele hüvitada vaatamata sellele, et remondi tegelik teostaja surnud on. Kui Teil on kahtlus, et ostjate esitatud asjaolud ei vasta tegelikkusele, saate Te tellida ise ehitusliku asjtundja hinnangu selgitamaks, kas krohv on langenud maha ehituspraagi tõttu või ostjate enda tegevuse tagajärjel ja võtta ka hinnapakkumise puuduse kõrvaldamiseks ning kõrvaldada puuduse ise oma kulul. Igal juhul soovitan astuda läbirääkimistesse et jõuda mõlemaid pooli rahuldava tulemuseni.