Tere, Meil on tähtajalise üürilepingu lõpukuupäev 31.05.2024, kuid omanik küsib juba, kas soovime lepingut pikendada või ei. Lepingus mingit asjakojast puntki pole, millal oleme kohustatud oma otusest omanikku teavitama? Vastust ootama jäädes

Kuivõrd tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja saabumisel, on üürileandja huvi igati mõistetav. Kui Te otsustate lepingu lõppedes korteri vabastada, tuleb tal leida uus üürnik. Te ei ole kohustatud oma soovist teada andma, ent soovitav oleks seda teha kohe kui olete otsusele jõudnud, eeskätt kui soovite korterit edasi kasutada. Kuivõrd tähtaja saabumisel üürileping lõpeb, tuleb Teil lepingu lõppedes korter vabastada kui üürileandja seda nõuab. Ehkki tähtajaline üürileping muutub tähtajatuks, kui peale tähtaja möödumist üürnik korterit edasi kasutab, saab üürileanda kahe nädala jooksul üürniku edasi kasutamisest teada saamisest arvates avaldada tahet üürileping ikkagi lõpetada ja nõuda korteri vabastamist

Tere, Mõtlen teha eesti keelset seltskonna kaardimängu, kus plaanin kasutada erinevate brändide nimesi meemikates lausetes, nagu nt Maxima, Solaris jne Lisaks brändide nimedele on mängus ka mõne Eesti kuulsuse nimi. Kuidas on üldse lood andmekaitse teemadega, kui kasutada brändide/inimeste nimesi kaardimängus? Inimeste pilte/ega brändide logosi mängus ei kasuta, aga vaid nende nimesi sooviks kasutada. Kas on vaja küsida igalt brändilt/inimeselt, kelle nime soovin kasutada eraldi luba? 

Bränd või kaubamärk võib olla registreeritud, kaitstud teatud ulatuses ja siis sõltub registreeringu ulatusest, kas Te võite kasutada isegi vaid nime. Seetõttu tuleks kaubamärgiregistrist kaubamärgi kaitstus ja kaitse ulatus üle täpsustada.

Ka tuntud isiku nimel võib olla kaubamärgikaitse kui see on patendiametis registreeritud. Enda nime kaubamärgina ei pruugi registreerida ainult muusikud-artistid, vaid tegelikult igaüks, kes oma nime alt tooteid-teenuseid pakub, olgu selleks siis blogijad, meelelahutajad, moedisainerid või kestahes muud ettevõtjad.

Seega tuleb teha ära suur eeltöö, et selgitada välja millised Teie poolt välja valitud brändidest omavad kaubamärgikaitset ning kas kaitstud on ka vaid nime kasutamine. Kindlasti on viisakas kõigile, kelle nime kasutada soovite, oma ideed tutvustada ja luba küsida, nii ei eksi kunagi.

Tere Suhtlesin raamatupidamisteenust osutava ettevõttega et alustad koostööd. Kuna nende poolne vastamine oli äärmiselt aeglane ja mul oli teenuspakkuja leidmisega kiire, siis üks hetk loobusin nende kirjadele vastamisest. Peale seda oli mulle saadetud allkirjastamiseks leping. Ma ei allkirjastanud seda sest uus teenuspakkuja oli leitud. Nüüd esitas see, lepingu saatnud, ettevõte mulle arve märtsikuu teenuste eest. Arvestades et me sisuliselt koostööd ei teinud, lepingut ei allkirjastanud, kas mul on kohustus see arve tasuda?

Leping sõlmitakse selge pakkumuse tegemisega ja pakkumusega selgesõnalise nõustumusega. Kirjalik lepingudokument ja selle allkirjastamine kannavad vaid tõenduslikku iseloomu. Kui Te olite teenuse osutamises, osutamise tingimustes ja teenuse osutamise alguse ajas selgesõnaliselt kokku leppinud ja tingimuseks oli konkreetse rahasumma tasumine sõltumata kannete või muu töö hulgast, võib olla saadetud arve õige. Kui aga kokkulepet ei saavutatud, tuleks ettevõttele sellest teada anda ja esitada arvele vastuväide.

Edaspidi soovitan läbirääkimiste lõppfaasis läbirääkimiste katkestamisel oma loobumisest teisele poolele teada anda, et vältida sarnast olukorda.

Tervist! Juhtum selline. Müüsin maha oma auto. Auto hind oli alla turuhinna, kuulutuses oli mainitud ka minule teadaolevad probleemid autoga, nagu näiteks õlileke, pikk käivitus, halb aku, kolksuvad sillad ning rooste. Auto ostja ei tulnud kohapeale autot vaatama, vaid ostis selle nö neti teel. Tasus pangaülekandega ja saatis treileri järgi autole. Järgmine päev auto tema käes enam ei käivitanud. Helistas mulle, kurtis mure. Mina omalt poolt ütlesin, et kuulutuses oli kirjas, et autol on aku halb, et pane krokodillid külge, mul läks ta viimati nii käima. Natukese aja pärast helistas tagasi, et pani uue aku külge, kuid ikka ei käivitu, ning autole kunagi paigaldatud eelmiste omanike poolt lisaimmobiisaiser piiksub. Minul endal ei ole selle immoga kunagi probleeme olnud, ning mul on videod olemas sellest, kuidas auto minu käes käivitus ja liikus ja sõitisi treilerini ja siis ka treileri peale. Uus omanik nõuab, et ma ostan auto tagasi, ning ta toob auto tagasi mulle, ning ma pean katma kõik kulud. Kuulutuses oli kirjas ka lause "Olen väga palju raha selle alla matnud, enam ei jaksa, 1500€ ja viige see õnnetusehunnik minema." Selle alla, ehk auto alla. Uus omanik ostis auto teatavate puudustuge, kuid mulle tundub, et mitte käivitumine on tulnud mingist temapoolsest tegevusest, mitte minu poolsest ja ma ei taha seda autot väga tagasi osta, veel enam transpordi kulusid maksta. Tahaks teada mis õigused ja kohustused mulle kehtivad ja kuidas ma peaksin edasi käituma. 

Müüja vastutab eeskätt müüdud eseme mittevastavuse korral lepingutingimustele. Lepingutingimusteks loetakse ka lepingueelselt avaldatud teavet, sealhulgas müügikuulutuses või lepingueelsete läbirääkimiste käigus. Kui müüdud auto vastas avaldatule (kirjelduse kohaselt tõenäoliselt vastas) ei ole Te lepingutingimusi rikkunud, müüdud ese on kokkulepitud omadustega ja ostja nõudel ei ole alust.

Tere. Minu küsimus on korteriühistu vallast. Meil on 36-korteriga maja kus elanike passiivsuse tõttu on kogu valitsemine antud kinnisvara haldavasse ettevõttesse. Keegi pole varem tahnud juhatusse astuda(enamus eakad inimesed jne) Soetasin ise nov. korteri omandi ja oleks nõus juhatusse astuma, et vähemalt finantsilised otsused käivad läbi juhatuse kinnituse ja kinnisvara haldus firma haldab edasi. Muidu teevad mis tahavad, kellegile aruandmata. Tulemas üldkoosolek kus palusin üheks punktiks panna ka uue juhatuse valimine, sain vastuseks et on kinnitatud ühistu valitsejaks kuni 01.agustini 2027. Seega hetkel juhatuse valimist päevakorda lülitada pole võimalik. Minu küsimus kas seda pole võimalik uue üldkoosolekuga tühistada ja uus juhatus valida?

Üldkoosolek võib igal ajal oma otsuse ümber hääletada, ent siin võib olla probleem hoopis selles, et haldava ettevõttega on otsustatud sõlmida tähtajaline leping. Kui haldava ettevõttega on sõlmitud tähtajaline leping, saab seda lõpetada üksnes erakorraliselt (kui esinevad nendepoolsed olulised lepingurikkumised). Vastasel juhul lõpeb tähtajaline leping tähtaja saabumisega.

Siiski on ka haldav firma kohustatud üldkoosolekule oma tegevusest aru andma, valmistama ette iga aasta kohta majanuskava, mille kinnitab üldkoosolek, majanduskulusid tehes sellest kavast kinni pidama ja aasta lõppedes üldkoosolekule aruande kinnitamiseks esitama. Samuti on igal korteriühistu liikmel õigus saada firmalt teavet teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

Tere, Ostsin FB kaudu V Vlt 2 taldrikut ning vaagna, 1930ndatest, kirjelduses oli seisukord hea ning kasutusjälgedega, pildid ilusad/värsked. Tasusin alates 3.02-25.03.2024 nõude eest 265 eur pangaülekannetega, eile ta tõi need Tartu, sain need pakihoiust kätte, avasin paki ja selgus et neec on tegelikult üli kulunud ja kriimulised, eriti taldrikud, vaagen oli natuke paremas seisus. Soovisin tagastada nõusid, andsin oma soovist teada, seepeale ta keeldus ja naeris telefoni vestluses, et tema advokaat võib edasi suhelda või teatagu ma politseisse, et tema ei tegele sellega enam. Teatasin just ka politseisse(tegin interneti teel avalduse) ja huvitab millised on võimalused enda 265 eurot tagasi saada. Ma ei viivitanud maksetega, tegin enda poolt nii nagu lubasin ent sain petta, sooviks teada mis tema kohtusse andmine maksab ja kui suur on tõenäosus et ta tasub mulle taldrikute eest raha tagasi? Parimat soovides, 

Ostetud asi peab vastama müügikuulutusele ja olema kokkulepitud kvaliteediga ka juhul, kui müüjaks on eraisik. Politsei võib võtta asja kelmusena uurimisse, ent ei pruugi seda teha, sest olemuslikult on ostu-müügi lepingust tulenev vaidlus tsiviilasi mida politsei ei lahenda. Soovitan koguda tõendeid selle kohta, mida müügipakkumises lubati (kasvõi ekraanipilt) ja mida tegelikult saite. Siis tuleks saata müüjale lepingust taganemise avaldus ostetud eseme mittevastavuse tõttu ja nõuda raha tagasi.

Kui puuduvad teadmised ja kogemused, soovitan kasutada juristi abi.

Vigastatud isik (ukraina kodanik naisterahvas)väljus õhtuse vahetuse lõpus tehasest ja liikus parkla poole. Lähenedes hoone nurgale hakkas isik jooksma kapuuts näo ette tõmmatud, vaatamata teele kas autod liiguvad teel või mitte. Samal ajal autojuht hakkas autoga parklast välja sõitma. Juht ei märganud jooksvat vigastatud isikut. Vigastatud isik sai autolt löögi ja kukkus pikali. Autojuht ja pealtnägijad aitasid vigastatud isikul püsti tõusta ja pakkusid abi, kuid vigastatud isik tundis ennast hästi ja oli võimeline liikuma iseseisvalt koju. Järgmine päev pöördus emosse, et jalaluu murd ning pöördus politseisse ja tegi elektroonilise avalduse kui kannatanu, endast tema süüd ei näe. Minu moraalne kahju sai kannatada, kuidas edasi tomida????

Kes on tekkinud liiklusõnnetuses süüdi, selgitab politsei menetluses välja. Kummalgi poolel on võimalik esitada seisukohti ja tõendeid. Autojuhil on võimalik paluda tunnistajana üle kuulata ka pealtnägija. Kui uurimine on vastutuse jaotuse välja selgitanud, saab kumbki pool esitada kahju eest vastutavale isikule oma nõude kahju hüvitamiseks.

Tere. Minu küsimus puudutab eraisikute vahelist laenulepingut. Nimelt sõlmisin 26.01.2024 laenulepingu eraiskuga kus laenusumma oli 250€ ja intress 190€. Kahjuks ei lähe elus asjad nii nagu tahaks ja sooviks ja makse hilines täpselt kuu aega mille jooksul ma ka teavitasin laenajat,makse hilinemisest ja asjaoludest. 18.03 maksin tagasi summas 350€ ehk 250€ laenupõhi summast ja 100€ intressi ja ütlesin laenajale,et maksan ülejäänu järgmise nädala neljapäeval,summas 150€ lisaks. Nüüd nõuab antud laenaja minult 5% viivist laenu summast ,alates 18.02 ehk siis laenu algsest maksetähtpäevast alates. Kuna minu arust ei ole see hea laenamise tava järgmine ja maksan talle niigi laenu summa 250€ + 250€ intressi ja viivist. Mis on 100% laenusummast. Kas tal on õigus nõuda mult sellist ebaloomulikult kõrget viivist ja mind selle tõttu interneti üles postitada. Lugupidamisega. 

Eraisikutevahelisele laenule kehtivad lepinguvabaduse põhimõtted ning puuduvad intressile ja viivistele seatud ülempiirid. Seega kehtivad need intressid ja viivised, milles on lepinguga kokku lepitud. Siiski tuleb pooltel lisaks VÕS sätestatule jälgida, et tehing ei oleks vastuolus ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatuga. (TsÜS kohaselt võib liigkasuvõtjalik tehing olla tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega.)

Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:

  1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või

  2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-186-13 selgitanud tehingu tühiseks tunnistamist heade kommetega vastuolu tõttu järgmiselt:

Laenuvõtja jaoks ei ole kohustuste väärtuse vahe oluline eelkõige juhul, kui tal oleks võimalik saada laenu ka soodsamatel tingimustel (st madalama intressiga), kuid ta kasutas suurema intressiga laenu põhjusel, et laenu kättesaadavus oli talle kiirem või mugavam ning laenuintressi suurusel ei olnud laenuotsuse tegemisel määravat tähtsust. See tähendab aga sisuliselt, et laenuvõtja tegi tehingu olukorras, kus ta ei olnud sunnitud tehingut tegema, vaid tal oli kasutada ka mõistlikke alternatiive, st laenuvõtja ei olnud tegelikult sundolukorras TsÜS § 86 lg 2 mõttes. Tehingu heade kommete vastasust tuleks eitada juhul, kui soorituste väärtuste vahe oli küll suur, kuid sundolukorda ei olnud, sest isik oleks sõlminud tehingu igal juhul, talle oli tehingu väärtus ükskõik. Tähtis ei ole, kas sundolukord võis tekkida (nt töö kaotamise tõttu) hiljem (laenu tagastamise ajal). (p 18)

 TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär, mida kohaldatakse tarbijakrediidilepingute ülempiirina 

Tere, kas on võimalik esitada kahjunõue Tallinna Transpordiametile seoses mitte mittenõuetekohase takistusega paigaldusega tänaval. Tänavale oli paibaldatud parkimiseks mõeldud metallpostid, kuid need olid eelnevalt maadligi kõveraks sõidetud ja puudus ka nõuetekohane märgistus. Tehtud on ka pildid juhtunust.

 

Teede, tänavate ja neile paigaldatud liikluskorraldusvahendite ohutuse eest vastutab tee või tänava omanik. Kui kellelegi on tekkinud kahju tee või tänava või liikluskorraldusvahendi nõuetele mittevastavuse tõttu, on tal õigus nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Oluline on, et olemas on põhjuslik seos, mis on tõendatav ja kahju, mis samuti peab olema tõendatav. Kahjuhüvitist võib vähendada, kui kannatanul oli võimalik kahju ära hoida või selle suurust vähendada, ent seda ei tehtud.

Kuhu ma pean pöörduma ja kust alustama kui üürnikud ei vabasta korterit Nimelt on üürileping tegelikult lõppenud ära mitu aastat tagasi,telefoni teelsel kokkuleppel lubasin neil edasi olla,aga eelmise aasta suvel teabitadin neid et palun vabastada korter Mille peale reageeriti et nemad ei koli välja ja kõik.Tulin vastu taas ja nüüd teavitasin taas et vaja vabastada kuna antud korter on pärimise suhtes sisse antud ja see läheb müüki Aga üürilised eiravad sellel teemal igasugu kontakti ja kui teavitan et tulen külastama leiavad vabandused et pole kodus jne

Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kuna sõlmitud oli üürileping, soovitan esmalt üürileping üles öelda ja pöörata erilist tähelepanu ülesütlemisteate sisule, vormile ja etteteatamistähtajale.  Lisada võiks ka, et korter tuleb teatud kuupäeval vabastada. Kiri võiks olla saadetd e-postiga, üle antud allkirja vastu või saadetud tähitud postiga, et hiljem oleks võimalik selle saatmist tõendada.  Kui üürileping on ülesöeldud, puudub isikul õiguslik alus asja edasi kasutada ja saab nõuda valduse vabastamist. Sõltuvalt eluruumi asukohast saab seda teha kas üürikomisjoni (Tallinn) või kohtus (ülejäänud Eesti).
Kui eluruumi etteantud kuupäevaks ei vabastata, tulebki vastava nõudega pöörduda üürikomisjoni või hagiavaldusega kohtusse. Üürikomisjon on tasuta. Kohtusse pöördumisel tuleb tasuda riigilõiv.