Probleem töötajaga

Tere küsimus selline kas oleks võimalik kuidagi aidata või nõu jagada. Eelmine tööline läks minu vastu tööinpsatsjooni ja nõuab sealt täitsa arusaamatuid summas ta oli mingi aeg mul firmas registreeritud et saada teha talle töö kaart. Kuna see tööline oli selline vend et kõik tööd mis ta tegi pidi suhteliselt koguaeg ümber tegema ja viimane pauk mis oli lasi seal häire süsteemi juhtmetese ja mis siin nordecom ümber tegi ja sellega arvestati mul üle kahetohande maha ja palju muud veel on selle vennaga olnud ja viimane objek ta üldse jalutas muu töö riistad ega minema

Eesti tööõiguses kehtib töötaja kaitse põhimõte, et tööandja ei saaks töötajaga omavoliliselt käituda. See tähendab, töölepinguseaduses on täpselt reguleeritud, millised on tööandja kohustused ja õigused töölepingulises suhtes.

Lähemalt selgitades on tööandjal võimalus veenduda katseaja jooksul, kas tööle võetud töötaja on tööülesanneteks sobiv. Katseaeg on töölepinguseadusest tulenevalt 4 kuud, kui pooled ei ole leppinud kokku teisiti. Selle aja jooksul peab tööandja tagama töötajale piisava väljaõppe ja juhendamise, et töötaja saaks omandada vajalikud tööoskused ja teadmised tööga toime tulemiseks. Kui töötaja hoolimata juhendamisest tööülesannetega toime ei tule, siis saab tööandja töölepingu üles öelda teatades töölepingu lõppemisest töötajale ette 15 kalendripäeva. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Tööandjal on õigus katseajal hinnata nii töötaja omandatud oskusi kui ka iseloomuomadusi ja teiste töötajatega läbi saamist.

Kui katseaeg on möödas, siis eeldatakse, et töötaja on osutunud sobivaks ja tööandjal ei ole võimalik töölepingut korraliselt üles öelda.

TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Seega, on töölepinguseaduses võimalik töötajaga sõlmitud töölepingu üles öelda olukorras, kus hoolimata tööandja hoiatustest ei täida töötaja tööandja korraldusi. 

Töölepingu seaduse kohaselt tuleb tööandjal töötajat hoiatada, kui töötaja ei täida tööandja korraldusi. Seadus ei sätesta kohustust hoiatada töötajat kirjalikult, kuid vaidluse korral (näiteks töövaidluskomisjonis), peab tööandja suutma tõendada, et enne töölepingu erakorralist ülesütlemist on töötajat hoiatatud. Hoiatuse eesmärk on juhtida töötaja tähelepanu rikkumisele ja anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Töötajale tuleb anda tagasiside, kui tööandja ei ole rahul töötaja tööülesannete täitmise viisiga. Hoiatuses tuleb esitada kirjeldus, milles on töötaja puudujäägid ja mida tuleb töötajal muuta ja edaspidi paremini teha. Teisisõnu peab hoiatusest olema selge, milles seisneb töötaja puhul probleem ja mida ta peab tegema selleks, et probleemi ei oleks. Samuti tuleb tööandjal ka tagada töötajale toetus, et töötaja saaks ennast parandada.

Kui hoolimata hoiatustest töötaja jätkab töölepingu rikkumist, siis on tööandjal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda, kuid tegemist on kõige viimase meetmega, mille vajalikkust peab tööandja põhjalikult põhjendama.

Tööandja ei pea hoiatama töötajat töölepingu üles ütlemisest, kui töötaja on toime pannud olulise lepingu rikkumise, mille täpne järgmine oli lepingust tulenevalt tööandja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui töötaja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning tööandjal on põhjust eeldada, et töötaja ei täida tööandja korraldusi ka edaspidi.