Nõude esitamine varjatud puudusele tuginedes
2,5 aastat tagasi müüs ema oma kinnistu. Maaklerit ei kasutanud, sest soovijaks oli sama küla inimene kus emagi elas. Müük kokku lepitud, sõlmiti tehing notaris. Ostja, müüja ja hüpoteegipidaja. Nüüd helistas mulle ostja ( ema ei ole enam võimeline telefoni kasutama) ja hakkas rääkima midagi seintest ja, et need ei ole korralikult soojustatud ja olevat valesti ehitatud. Ema ostis kinnistu 30 aastat tagasi ja ehitas või lasi ehitada sinna vanale vundamendile ühekorruse elamu. Karkassi ja suuremad tööd tegid vist ehitusmehed ja seest ehitas ema elukaaslane. Minu teada ei olnud majal projektigi ja vist isegi kasutusluba. Emal on mäluhäired ja tema käest selle kohta midagi teada ei saa. Ema ja tema elukaaaslane elasid kuni müügitehinguni seal sees, kõik suved ja talved. Neil oli ahju küte ja ma mäleta kordagi, et nad oleksid seal külmetanud. Ka minu väikesed lapsed on nende juures talviti olnud. Ja nüüd ostja ütleb, et elamu on külm ja seinad valesti ehitatud- soojustatud. Samas kõnes kui küsisin ostjalt, et miks ta helistas, siis ta andis mõista, et ema peaks kinni maksma seinte ehitamise ja soojustamise? Aga ema on ju pensionär ja tal ei ole finantse, et hakata nende ehitamist/ renoveerimist tasuma. Enne ostu-müüg tehingut sai ostja korduvalt elamut ja kinnistut vaatamas ja andis mõista, et kavatsevad selle renoveerida. Rääkisime nele kõikidest meile teadaolevatest puudustest ( pole projekti jne) ja ma ei osnud arvatagi, et seintega mingi probleem. Küsimus ongi, et kas ostjatel on alust nõuda emalt mingi kompensatsiooni ja kui emal on ainult pension, siis kuidas ta seda tasuda saab?
Kui müüdud kinnisasi vastas kokku lepitud tingimustele (ja oli nii lepingus nimetatud kui lepingueelsete läbirääkimiste käigus avaldatud omadustega), ei saa panna müüjale vastutust ostjale enne kinnisasja ostmist teada olnud asjaolude eest. Lisaks on nõude esitamise seisukohalt oluline, et avastatud puudusest teatatakse mõistliku aja jooksul selle avastamisest arvates. Mõistlikuks ei saa pidada 2,5 aasta möödumisel esitatud teadet halva soojapidavuse kohta. Asjaolu, kas maja sooja peab, pidanuks selguma juba esimesel talvel ja siis tulnuks ka sellest teada anda.
Kokkuvõtlikult olen seisukohal, et kirjeldatud asjaoludel pigem ei ole ostjal õigust müüjale nõudeid esitada. Siiski soovitan kogu olukord ja kõik olemasolevad tõendid (lepingud, kirjavahetus, sõnumid) läbi arutada individuaalsel õigusnõustamisel.