Kohtulik arutamine kokkuleppemenetluses
Olukord, prokurör tegi kriminaalasjas ettepaneku kokkuleppemenetluseks ja poolte kokkuleppel on see edasi kohtunikule saadetud. Selle peale saabus sùüdistatavale kohtukutse. Kas see tähendab ilmtingimata, et kohtu poolt kinnitatakse otsus? Mis tähendab kohtukutse, kes ja mis põhjusel saab istungi aega edasilükata?
Kohtuliku menetluse käigus teatab kohtunik kokkuleppe arutamise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku anda ülevaade kokkuleppest. Pärast kokkuleppe ülevaate ärakuulamist küsib kohtunik, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Kohtunik teeb süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtunik küsib ka kaitsjalt ja prokurörilt nende arvamust kokkuleppe kohta ning seda, kas nad jäävad kokkuleppe juurde. Seejärel võib kohus menetlusosalisi küsitleda ja teeb viimaks teatavaks kohtulahendi kuulutamise aja. Kohus võib teha ühe järgnevaist lahenditest:
- prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui puuduvad kokkuleppemenetluse kohaldamise alused
- prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe, kui kohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooni või karistuse liigi või määraga või kokkuleppega võetud välismaalase kohustusega lahkuda Eesti Vabariigist vastuvõtvasse riiki koos sissesõidukeeluga viieks kuni kümneks aastaks;
- kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kohtul tekivad kahtlused kriminaalmenetluse seadustiku §-st 306 lähtudes
- kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 loetletud alused
- kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta
Kohtuistungile peavad ilmuma kõik isikud, kes on selleks kutse saanud.