Elatisnõue täitemenetluses

Tere. Kas elatisvõlgnevuse tõttu arestitud kontolt on õigus kohtutäituril arestida kõik sissetulevad summad? Alustuseks. Kuna oli tekkinud tagantjärele nõutav elatise summa mis oli 5400€ ning seda koheselt võtta mul ei olnud, siis uurisin maksegraafiku tegemise võimalust ja näitasin üles igati soovi seda summat ära tasuda. Kuid kohtutäitur arestis kõik minu kontod ja igalt kontolt algselt 2369€ kogusummas umbes 7200€. Kuna maksegraafiku avalduses tekkisid vead, siis tegin kohtutäituri abilisega koostöös avaldust paar korda ümber, kuid kohtutäitur saatis siiski ka tööandjale sissetuleku arestimise nõude ning on tänaseks päevaks mis on nõude rakendumisest möödunud 1 kuu on arestitud minu kontodelt kokku üle 20 000€ ning pole seni maksegraafiku vastust saanud. Kas selline käitumine kohtutäituri poolt on seaduspärane ja eetiline, lisaks sellele on kohtutäituri enda kirjad ainult ähvardava ja alandava sisuga. Kohtunikult sain juhenduse, et maksegraafiku saan teha vaid peale määruse rakenumist ja kohtutäituri kaudu, kuid antud kohtutäitur tekitab vaid soovi igasugune vara ja sissetulek peita, kuna selline kuu ajaga kolmekordistuvate summade tasumine ja maksegraafiku avaldustele mittevastamine ei tekita usaldust antud täituri vastu. Samas võeti kontolt sinna kantud summa 13€ ära, kuid arusaamise järgi peaks olema kohandatut ka elatusmiinimum mida antud kohtutäitur ei ole arveatanud.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

TMS § 132 lg 1¹ kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Sama sätte teine lause täpsustab, et kui lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole TMS § 132 lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.

TMS § 132 lg 1² sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele.

Seega kohaldatakse TMS § 132 lg 1¹ siis, kui täitmisel on lapse elatisnõue. Kusjuures TMS § 132 lg 1¹ ei tee vahet, kas elatisraha tasumine toimub alaealisele või täiskasvanud lapsele. Samuti ei ole antud normi kohaldamise eelduseks asjaolu, kas toimub jooksva elatisraha tasumine või võlgnevuse sissenõudmine. TMS § 132 lõike 1¹ regulatsiooni olemusest lähtuvalt tuleb elatisraha saajaid kohelda võrdselt (Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-61049, punkt 11).

TMS § 132 lg 1³ sätestab, et kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg-s 1² nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud TMS § 132 lg 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

Seega tuleneb juba ainuüksi TMS § 132 lg 1³ sätte sõnastusest, et selles kehtestatud erandid tehakse sissetuleku arestimisel TMS § 132 lg 1² järgi, mitte TMS § 132 lg 1¹ järgi. TMS § 132 lg 1³ seletuskirja kohaselt ei kohaldata seda regulatsiooni elatisvõlgnikele, sest nende jaoks on ja jääb kehtima TMS § 132 lg 1¹. Kehtiv seadus ei erista, kas sundtäitmisel on elatise võlgnevuse või perioodilise elatise nõue (Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-18190, punkt 9).