Arestimisele mittekuuluv sissetulek ja sissetuleku osa
Tere, Minul on selline küsimus. Minu vastu esitati tsiviilhagi (tarbimis ja kiirlaenud) võlgnevuse välja nõudmiseks ning kohtutäitur arestib sissetuleku. Minu sissetulekuks on töötasu (1400€ netos) Saan lisaks ka töövõimehüvitist (351€ netos) Kas kohtutäitur peab arestimisel lähtuma TMS &132 lg 1 ja TMS 132 lg 3? Kas kohtutäitur arvutab sissetuleku hulka, millelt ta arestimise teeb ka töövõimehüvitise? (1400+351) või teeb ta arestimise üksnes töötasult(1400€) ja töövõimehüvitis jääb täies ulatuses puutumata? Lugupidamisega,
Töövõimetoetuse osas on seaduses sätestatud, et üldjuhul töövõimetoetusele sissenõuet pöörata ei saa, ent kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib töövõimetoetusele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära. Seega sõltub kõik nõude suurusest, summast, mida on võimalik töötasust kinni pidada ja sissenõudjast. Siiski tuleb meeles pidada, et ehkki töövõimetoetusele sissenõuet ei pöörata, võetakse see arvesse arestimisele mittekuuluva sissetuleku osa arvutamisel. Ehk Teie arestimisele mittekuuluv sissetuleku osa arvutatakse sissetulekust töötasu+töövõimetoetus (351+1400=1751). Arestimise ulatuse leidmiseks võib kasutada kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja lehel olevat töötasu arestimise kalkulaatorit.
Kohtutäituril on kohustus arestimisel lähtuda TMS § 132 lg 1 ja 3, samuti lg 2, kui Teil on alaealisi ülalpeetavaid.