Pärandvara arestimine
Kaks täisealist last pärisid ema järelt. Ootamatult sai pärija "A" kirja kohtutäiturilt, et pärija "B" võlgade tõttu arestiti "B" pärandiosa, hinnati xxx eurole ja kavatsetakse müüa oksjonil. "A" vastas, et on huvitatud olukorra kiirest lahendamisest, on valmis tegema koostööd ja palus infot edasise asjade käigu osas. Vastuseks lakooniline "Täitur annab teada, kui oksjon toimub." Kaks kuud on möödas, "A" küsis täiturilt e-kirja teel, millal plaanib täitur oksjonit ja kas on seda takistavaid asjaolusid? Vastus sama: "Täitur annab teada, kui oksjon toimub." "A" huvi kiireks lahenduseks on tingitud sellest, et kuigi juriidiliselt käib jutt 1/2 pärandist, koosneb see pärand 99% ema halvas seisus korterist. Korter ja "A" asuvad ühes, täitur ja "B" teises Eesti otsas, "B" ei ole korteri heakorraga kunagi tegelenud. Korteriühistu survestab (põhjendatult) tegema korterisiseste torutööde remonti enne kütteperioodi, et lekked ei kahjustaks alumisi kortereid, samuti on probleeme maja katusega, selle remondi osas küsitakse elanike seisukohta - reaalsed tegelemist ja otsustamist vajavad asjad, mille osas küsitakse "A"-lt vastuseid, samuti on tema kandnud korteri kommunaalkulud alates ema surmast. Viimased suurenevad kütteperioodi algusega hüppeliselt. Täituril näib puuduvat huvi korteri oksjoniga tegelda, kuigi takistusi ei tundu olevat. Samuti ei paku ta alternatiive. "A" mitte võlgu oleva inimesena on silmitsi suurenevate kulude ja infosuluga. Siit küsimused: 1. Millised piirangud/kohustused/vastutus kaasnevad seoses osaliselt arestitud pärandi reaalse majandamisega? 2. Millises rollis on mittevõlgnik "A" suhtluses täituriga. On ta protsessi osaline ja õigustatud küsima/saama täiturilt infot või kõrvaline isik, kellega täitur suhtleb, kui tahab? 3. Kas täituril on tähtaeg, mille jooksul ta peab arestitud vara müügiga tegelema, kui puuduvad reaalselt takistavad asjaolud? Eriti olukorras, kus seotud on ka mittevõlgnik ja arestitud pärand vajab regulaarset hoolt ja kulutuste tegemist? 4. Millised on võimalused täituri tegelema mõjutamiseks (kui õigesti aru saame, on asi tema käes juba alates 2014 a). Aitäh!
Vaatamata asjaolule, et kohtutäitur on seadnud võlgnikuks oleva pärija osale pärandvarast käsutamise keelumärke, on ühisomanikeks jätkuvalt mõlemad pärijad. Seega on neil õigus vara kasutada ja majandada, ent puudub õigus võlgnikuks oleva pärija osa pärandvara ühisuses või mõnd pärandvara hulka kuuluvat eset võõrandada. Mittevõlgnikust pärijal ei ole ostueesõigust ent kohtutäitur edastab talle ühise varaga seotud täitetoimingute dokumendid. Kohtutäitur ei ole kohustatud arestitud vara müüma, seega puuduvad selleks ka mistahes tähtajad. Kujunenud olukorras saab soovitada peamiselt kahte toimimisviisi. 1. Kui kumbki pärija ei ole huvitatud vara säilimisest vaid on huvitatud pigem müügist, leida varale ostja ning taotleda kohtutäiturilt nõusolekut vara müümiseks kohtutäituri kontrolli all. Sellisel juhul läheb võlgnikust pärijale osaks saav osa müügisummast kohtutäiturile ja teine pärija saab oma osa kätte täies ulatuses. Teiseks võimaluseks on võlgnikuks mitteoleval pärijal osta ära võlgniku osa (samuti kohtutäituri nõusolekul ja kontrolli all), et saada vara ainuomanikuks ja ainuotsustajaks. On ka kolmas võimalus kasutada vara sama moodi edasi ja oodata, kas ja millal kohtutäitur võlgniku osa võõrandab ning pärandvara ühisusse võlgniku asemele keegi kolmas tuleb.