Elatisnõue täitemenetluses
Tere! Riigi makstav elatisabi on aresti mõttes tavavõlgnevus. Kui kohtuotsusega lapsele tasutav elatist tuleb tasuda lapse 18 eluaastani, siis kas peale lapse 18 aastaseks saamiseni muutub elatise võlgnevus tavavõlgnevuseks, millel puuduvad elatise arestimisega seotud erisused? Kui laps saab 18 aastaseks, siis peale seda ei ole laps enam ametlikult ülalpeetav ja sellest tulenevalt soovivad paljud teada, kas varasem elatisvõlgnevuse sissenõudmise erisused muutuvad “tavavõlgnevusega” sarnaseks? Kas kohtutäitur peab koheselt peale lapse 18 aastaseks saamiseks viima sisse täitemenetluses muudatused ja hakkama varasemat elatise võlgnevust menetlema kui “tavavõlgnevust”, millel puuduvad erisused? Parimat soovides!
Täitemenetluse seadustik (TMS) eristab perioodilist elatisnõuet ja elatisvõlgnevust.
TMS § 177¹ lõige 1 ja TMS § 177² lõige 1 viitavad "lapse elatise võlgnikule", kes ei ole "kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud" või "kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud". Need sätted käsitlevad olukorda, kus elatise maksmine on katkenud, mis viitab võlgnevuse tekkimisele.
TMS § 177⁶ sätestab, et TMS peatükis sätestatud toiminguid (sh õiguste piiramine, lubade kehtivuse peatamine ja dokumentide kehtetuks tunnistamine) on lubatud teha üksnes lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmiseks algatatud täitemenetluses. See viitab sellele, et meetmeid rakendatakse perioodilise elatisnõude täitmiseks, mis hõlmab ka selle tasumata jätmisest tekkinud võlgnevust.
Seega, perioodilise elatise tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus on täitemenetluses käsitletav osana perioodilisest elatisnõudest, mille täitmiseks on ette nähtud erimeetmed.