Küttesüsteemi muutmine korteris

Tere. Ostsime korteri novembris 2025. Korteris on elektriboiler, kuid majas on tsentraalne soe vesi. Väidetavalt on 2000 aastate alguses korterit omanud inimene tsentraalsest soojast veest loobunud. Enne korteriostu kinnnitas juhatuse liige telefoni teel, et tsentraalse sooja veega taasliitumine on võimalik. Peale korteriostu kirjutasime KÜ-le e-maili selle küsimusega. Korteriühistu esinaine on käinud meie korteris peale seda kahel korral koos majahalduriga, kuid ühtegi konkreetset plaani veega taasühinemise kohta siiani ei ole. Majahaldur ütles, et täpselt 3 korterit üksteise peal on ilma sooja veeta ning esimese sammuna tuleb meile rääkida teised korteriomanikud nõusse. Oleme seda teinud ning vahetanud e-maile (saame KÜ-ga suhelda vaid e-maili teel, kuna juhatuse esinaine ei räägi eesti keelt ning esimees ei ole kättesaadav) juhatusega mitmeid kuid. Iga vastuse ootamine võtab 2-3 nädalat. Oleme palunud saata endale tegevusplaani, kuna tööde teostaja on juba käinud korterit üle vaatamas ja peaks teadma mida teha. Samuti oleme palunud, et kui neil ei ole konkreetset plaani, siis me ise otsime kellegi, kes oskab plaani teha, kui KÜ annab vajalikud ligipääsud kõigisse vajalikesse avalikesse ruumidesse. Kõik vastused, mida KÜ meile edastab ütlevad ühte ja sedasama: "taasühinemine on võimalik ja me tahame aidata, kuid enne veega ühinemist on vaja plaani". Kuidas saame KÜ-d sundida andma meile mõni päris vastus, mis planeerib järgmisi samme. Möödas on üle 6 kuu ning praeguseks hetkeks on ka meie elektriboiler katki läinud. Kas on mingi võimalus sundida KÜ-d koostööd tegema, kuna nad on juba lubanud, et see on võimalik? Lisaks tahaksime teada, kes sellise töö eest maksma peaks? Meie oleme need, kes sooja vett tahavad, kuid kui KÜ-le ei sobi juba korteris olev torude süsteem, mis oli kasutusel enne sooja vee lahtiühendamist, siis kas korteriomanik peab maksma KÜ poolt soovitud torude vahetuse eest?

Korteriühistu kaudu valitsetakse maja kaasomandi osa, sh ühiseid tehnosüsteeme. Kui sooja vee taasühendamine puudutab maja ühist torustikku, püstakuid, sõlmi või muid kaasomandi osi, ei ole see ainult teie ja juhatuse vaheline küsimus, vaid vajab sõltuvalt töö sisust kas üldkoosoleku otsust või mõnel juhul isegi korteriomanike kokkulepet.
KÜ juhatuse telefonis öeldud lause, et taasühinemine on võimalik, ei asenda tavaliselt vajalikku ametlikku otsust ega projekti. See võib küll olla oluline taustainfo, kuid õiguslikult määrav on see, milline töö tegelikult vaja teha on: kas tegu on tavapärase remondi, ajakohastamise või suurema ümberkorraldusega.
Kui teil on juba tööde teostaja hinnang olemas, siis mõistlik järgmine samm on saata juhatusele üks koondatud kirjalik nõue. Selles küsige korraga: 1) kas KÜ-l on olemas varasem projekt, skeem või otsus teie korteri lahtiühendamise kohta, 2) milliseid dokumente või kooskõlastusi KÜ praegu vajalikuks peab, 3) kas juhatus viib küsimuse üldkoosoleku päevakorda või korraldab kirjaliku hääletuse, 4) millised kaasomandi osadeks olevad ruumid ja tehnosõlmed tuleb projekti koostamiseks avada. Korteriomanikul on seadusest tulenev õigus saada juhatuselt teavet ja dokumentidega tutvuda.
Kui juhatus ei vasta teabenõudele nelja nädala jooksul, saab korteriomanik pöörduda hagita menetluses kohtusse, et kohustada juhatust teavet andma. See on hea vahend just siis, kui probleem on venitamises ja mittemidagiütlevates vastustes.
Kui teil on teiste korteriomanike toetus olemas, võib teine tugev samm olla erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõudmine. Korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumist saavad nõuda vähemalt 1/10 liikmetest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud väiksemat nõuet. Kui juhatus koosolekut siis mõistliku aja jooksul kokku ei kutsu, võivad nõude esitanud liikmed selle üldjuhul ise kokku kutsuda seaduses ette nähtud korras.
Oluline on eristada kahte asja: õigus saada otsustamine käima ja õigus saada enda soovitud sisuline tulemus. Esimest saab üsna tugevalt nõuda. Teist mitte alati, sest kui töö tähendab olulist ümberehitust või teiste korterite õiguste suuremat riivet, võib vaja minna laiemat nõusolekut. Riigikohus on selgitanud, et tehnosüsteemide muutmine võib olenevalt asjaoludest olla kas suurem ümberkorraldus või kaasomandi eseme ajakohastamine. See tähendab, et enne tulebki tehniline lahendus selgeks teha.