Korteriomanike kokkulepped korteriühistus

Millised on vastastikused kohustused ja õigused, kui korteriühistuga majas on äri- ja eluruumid. Äriruumidele on algselt määratud kasutuskord, mis on ka EHR kirjas kauplus. Uued äripinna omanikud soovivad avada toitlustusasutust. Äripinna omanik ei ole KÜ kirjadele vastanud, ei osalenud üldkoosolekul, kus oli teemaks võimalik äriruumi kasutuskorra muutmine. KÜ hääletas ühehäälselt kasutuskorra muutmise vastu. Kuidas edasi?

Korteriomanikel (sh äripinna omanikul) on õigus kasutada oma eriomandi eset (äripinda) oma äranägemise järgi, kui see ei ole vastuolus seaduse või teiste korteriomanike õigustatud huvidega. Korteriomanike kokkulepet (kasutusel ka mõistena "kasutuskord") saab muuta (nt kauplus → toitlustusasutus)  vaid asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel. Kui üldkoosolek hääletas ühehäälselt muutmise vastu ja äripinna omanik ei osalenud ega vastanud, on kasutuskorra muutmine hetkel takistatud.
Kui kasutuskorra kokkulepe on notariaalselt tõestatud ja kinnistusraamatusse kantud, on see kõigile korteriomanikele siduv. Eriomandi kokkuleppe (sh kasutuskorra) muutmiseks on vaja asjassepuutuvate korteriomanike kokkulepet. Kui muudatus kahjustab ülemäära mõne korteriomaniku õigustatud huve, ei saa seda teha.
Kui üldkoosolek hääletas kasutuskorra muutmise vastu, eeldatakse, et muudatus oleks vastuolus hea usu põhimõttega või kahjustaks teiste õigustatud huve.
Kui äripinna omanik ei osale ega vasta, ei saa tema nõusolekuta kokkulepet muuta. Korteriomanikud võivad nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks kokkulepete ja põhikirja kohaselt.
Kui vaidlus jätkub, võib korteriühistu või korteriomanik pöörduda hagita menetluses kohtusse, et lahendada vaidlus, mis puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (TsMS § 613).