Käsunduslepingu ülesütlemisest ette teatamine
Tere Pöördun Teie poole seoses käsunduslepingu lõpetamisega ning soovin hinnangut oma võimalike õiguste ja nõude kohta. Mul oli sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt tuli lepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 5 tööpäeva. Tegelikkuses teavitati mind lepingu lõpetamisest samal päeval, märkides selle minu viimaseks tööpäevaks. Tööandja põhjendas lepingu lõpetamist töömahu vähenemisega. Minu hinnangul ei ole tegemist erakorralise põhjusega, mis õigustaks etteteatamistähtaja mittejärgimist. Olen saanud tasu tehtud töö eest, kuid soovin hinnangut, kas mul on õigus nõuda hüvitist etteteatamistähtaja ulatuses (5 tööpäeva tasu). Tööandja on vastanud, et tegemist on VÕS-lepinguga ning neil on õigus leping lõpetada töömahu vähenemise tõttu. Samas ei ole nad käsitlenud lepingus sätestatud etteteatamistähtaega. Lisaks toodi välja, et leping ei olnud minu poolt allkirjastatud, kuigi töötasin lepingu alusel ning mulle maksti tasu vastavalt sellele. Palun Teie hinnangut: - kas sellises olukorras on mul õigus nõuda hüvitist etteteatamistähtaja rikkumise eest; - kui tugev on selline nõue praktikas; - milline oleks mõistlik edasine tegevus (nt kas pöörduda kohtusse).
Küsija selgitustel sõlmis ta käsunduslepingu, ta tegi selle alusel tööandjale tööd, tal oli kindlaks määratud töö tegemise päevad, tööandja maksis tasu. Lepingu ülesütlemisest tuli ette teatada vähemalt 5 tööpäeva, kuid tegelikkuses seda ei tehtud, leping öeldi samal päeval üles. Küsija soovib saada hüvitist ette teatamata 5 tööpäeva eest.
Tööd tehakse tavaliselt kahe erineva lepingu alusel: töölepingu või käsunduslepingu alusel, tööd tegevale isikule tekivad sõltuvalt lepingu liigist erinevad õigused: töölepingu korral saab nõuda ülesütlemisest iga vähem etteteatatud tööpäeva eest hüvitist; käsunduslepingu alusel saab seda hüvitist nõuda üksnes juhul, kui selline hüvitis on käsunduslepingus eraldi kokku lepitud. Kui kokkulepe puudub, siis nõuda ei saa. Käsunduslepingu alusel saaks nõuda näiteks kahju hüvitamist, kui vähem etteteatamine põhjustas kahju, sellise kahju tekkimist peab nõude esitaja tõendama.
Asjaolude kohaselt on võimalik, et tegelikult sõlmisid pooled töölepingu. Töölepingut iseloomustavad töölepingu seaduse § 1 kohaselt järgmised tunnused: füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui küsija tegi tööd etteantud kellaaegadel, ettenähtud töötamise kohas, kui ta oli kohustatud täitma kohapeal antud juhised, on võimalik, et pooled sõlmisid tegelikult töölepingu. Küsijal on võimalik pöörduda nõudega töövaidluskomisjoni ja paluda tuvastada, et pooled sõlmisid tegelikult töölepingu. Koos töölepingulise suhte tuvastamiseks nõudega saab nõuda ka töölepingu erakorralisest ülesütlemisest vähem ette teatatud tööpäevade eest hüvitist. Soovitame lugeda sama teema kohta ka varasemaid artikleid: Käsundus- või tööleping
https://www.juristaitab.ee/et/kasundus-voi-tooleping Käsunduslepingu alusel töötamine
https://www.juristaitab.ee/et/kasunduslepingu-alusel-tootamine