Käsundus- või tööleping

Soovin nõu seoses saamata jäänud töötasuga ja võimaliku pahatahtliku pankrotiga. Töötasin restoranis  tööjõurendi kaudu. Minu leping (käsundusleping) oli ettevõttega , kes vahendas mind restorani tööle. See ettevõte lasti hiljuti pankrotti, kuid nad on mulle endiselt võlgu ligikaudu 1700 eurot. Restoran tegutseb samas kohas edasi, kuid uue juriidilise isiku ja teise omaniku nime all. Eelmine firma jäi mulle võlgu ja ma ei tea, millised on minu võimalused raha tagasi saada. Olen aru saanud, et kuna mul oli käsundusleping (mitte tööleping), ei saa ma abi ei Tööinspektsioonist ega Töötukassa maksegarantii fondist. Minu olukorras olen justkui tavaline võlausaldaja. Seetõttu vajangi nõu, kuidas edasi tegutseda ja millised on minu võimalused oma raha tagasi saada. Küsimused: 1. Kas saan veel esitada nõude pankrotihaldurile (ja kuidas seda teha)? 2. Kas on alust pöörduda politsei poole pankrotipettuse kahtlusega? 3. Milliseid dokumente ja tõendeid peaksin kindlasti säilitama ja esitama? Minu käes on leping, tõendid töötatud tundide kohta ja arvestus saamata jäänud töötasu summast. Vajadusel saan need edastada. 

Esmalt tuleks välja selgitada, kas Teie lepingul on ka käsunduslepingu tunnused või on tegemist siiski töölepinguga. Kui tegemist on oma olemuselt töölepinguga, on võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni töölepingulise suhte tuvastamiseks ja saamata töötasu välja mõistmiseks. Kui Töövaidluskomisjon tuvastab, et Teie leping on olemuselt tööleping, tekib teil õigus ka Töötukassa hüvedele, sealhulgas töötasuhüvitisele tööandja pankroti korral.

Kui töö olemuseks on, et töö andja juhib töötegevust ning reguleerib tulemuse saavutamise protsessi (üks isik allub teise isiku juhtimisele ja kontrollile), siis on tegemist töösuhtega ning sõlmida tulnuks tööleping.Töölepingule iseloomulikud tunnused, mis eristavad seda ülejäänud lepingutest on järgmised:

• töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja määrab töö tegemise koha, aja ja viisi (nt töö toimub ettevõtte ruumides vastavalt tööandja poolt sätestatud tööajakavale);
• tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu (nt igakuist töötasu);
• tööandja ja töötaja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks (tööleping on üldjuhul tähtajatu - tähtajalise töölepingu sõlmimiseks on eriregulatsioon);
• tööd tehakse üldjuhul isiklikult;
• töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid;
• töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega jms);
• tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ettenähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses).

Selleks, et tegemist oleks töölepinguga ei pea õigussuhtel esinema kõik eeltoodud iseloomulikud tunnused, vaid tunnuseid tuleb hinnata kogumis.

Kui töö olemuseks on konkreetne, tihti ühekordne ülesanne (nt kohtus esindamine, loengu pidamine jne), siis on tegemist käsundiga ning otstarbekas oli sõlmida käsundusleping. Käsundusleping on teenuse osutamise leping ja see sõlmitakse olukordades, kus isik osutab teenust ja on piisavalt vaba otsustamaks teenuse sisu ja oma aja üle. Näiteks sõlmitakse käsundusleping koolitajaga, kes ei allu ettevõtte sisekorrareeglitele, on oma eriala spetsialist ning on ette antud teema ulatuses vaba otsustamaks, millest ja kuidas ta räägib.

Juhul, kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui mõne muu lepingu tunnused, nii et lepingulise suhte olemust ei ole võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte vahel sõlmitud leping lugeda töölepinguks.