Juhatuse õigused ja kohustused
Meie korteriühistus on põhikirjaga kokkulepitud, et haldus- ja raamatupidamisteenuse kulu jaotatakse korterite arvu, mitte ruutmeetrite järgi. Ühe kõige väiksema korteri omanik avaldas korteriühistu foorumis soovi põhikirja muuta põhjendades seda sellega, et see on liialt koormav väikestele korteritele. KÜ juhatus nõustus ettepanekuga ja korraldab e-hääletuse antud punkti otsustamiseks. Sellele järgnes aga väga pikk vaidlus erinevatel teemadel kus antud korteriomanik süüdistab juhatust nii juhtimisvigades kui kallutatuses. Kõige selle motivatsioon tundub olevat juhatuse diskrediteerimine ning enda ettepanekule toetajate leidmises. Ühtegi vastuargumenti ei ole elanik nõus kuulama ega arvestama. Kuna juhatusel ei jää muud üle kui enda seisukohti kaitsta, siis on sellega juhatuse sisuline tegevus hetkel halvatud. Elanik esitab ka elanikele faktide pähe pooltõdesid, näiteks toob ainult välja, et haldusteenus kallines kaks korda, aga jätab mainimata, et kõik muud kulud alanesid selliselt, et kogu kulu on väiksem kui varem. Kas korteriühistu juhatus võib keelduda ühe elanikuga suhtlemisest? Mis hetkest võib sellist rünnakut lugeda ahistamiseks? Hetkeseisuga on see nüüd kestnud natuke vähem kui kuu aega.
Varasemalt on kohtupraktikas leitud, et raamatupidamisteenuse kulu jagamine ruutmeetripõhiselt ei saa kahjustada ühegi korteriomanike huve, kuivõrd raamatupidaja töökoormus ei sõltu kaasomandi osa suurusest ja nii suurele kui väiksele korterile arvete ja arvestuste koostamine võtab sama kaua aega. Haldusteenuse puhul sõltub selle lubatavus teenuse sisust. Kui see sisaldab näiteks ühiskasutatavate alade korrashoidu, on põhjendatud kulu jagamine vastavalt kaasomandi osa suurusele ehk nn ruutmeetripõhiselt.
Korteriühistu liikmega suhtlemisest täielikult keelduda ei saa. On küsimusi, mida ühistu liige on õigustatud küsima ja millele juhatus peab vastama. Küll aga ei ole keegi kohustatud pidama kellegagi sõnasõda ega taluma solvanguid. Juhatus saab ennast parimal viisil kaitsta kõiki otsuse eelnõusid üldkoosolekul põhjalikult lahti seletades ja põhjendades, ühistust maksimaalse läbipaistvusega juhtides.
2017. aastal jõustus ahistava jälitamise kuriteokoosseis. Selle järgi on ahistav jälitamine teise inimesega korduv või järjepidev kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil tema tahte vastaselt eraellu sekkumine, kui selle eesmärk või tagajärg on inimese hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine. Millal saab ebamugavatest küsimustest ahistav jälitamine, sõltub asjaoludest ning sellele ei ole võimalik foorumis üheselt vastata ega hinnangut anda. Ahistava jälitamise juhtumi või kahtluse korral tasub abi saamiseks pöörduda politseisse või võtta ühendust sotsiaalkindlustusameti ohvriabiga.