Hääleõigus üldkoosolekul
Tänan saadetud seisukoha eest https://www.juristaitab.ee/et/haaleoigus-uldkoosolekul-0. Väljendatud seisukoht, mille kohaselt KrtS § 22 lg 3 ja MTÜS § 22 lg 4 „ei kohaldu esindamisele kohtus, vaid reguleerivad ainult teatud küsimusi, mille üle üldkoosolekul hääletades puudub liikmel õigus kaasa rääkida“, vajab Teie seisukoha täpsustamist. Kui seadus sätestab, et juhatus ei või esindada ühistut liikmega vaidluses (KrtS § 22 lg 3), siis tuleb eeldada, et see hõlmab eeskätt kohtumenetlust, kuna õigusvaidlusvaidluste lahendamine toimub kohtus, siis esindamine kohtus on selle sätte objekt. Tõlgendus, mille kohaselt see piirang ei kohaldu kohtumenetlusele, välistab normi kehtivuse praktilises olukorras, kus seda kõige rohkem vaja on – see oleks põhiseadusvastane tulemusepõhine tõlgendus. Normi sõnastus näitab, et esindaja määratakse just õigusvaidluses liikmega ja kui liige ei tohi selles küsimuses hääletada, siis eeldatakse, et tegemist on üldkoosoleku pädevusse kuuluva küsimusega. Seega, kui vaidlus toimub kohtus, määrab esindaja üldkoosolek – mitte juhatus. Kui eeldada, et juhatus võib esindada ühistut kohtus ka liikme vastu, siis toimub esindus vastuolus seadusega. Sellisel juhul rikutakse TsMS § 226 lg 1 (esindusõiguse kontrolli nõuet), PS § 15 ja § 24 (õigust tõhusale õiguskaitsele ja õiglasele menetlusele) ja õiguskindluse põhimõtet, sest menetlus toimub võimaliku pädevuseta isiku esinduses. Sisuliselt on küsimus selle, kas korteriühistu juhatus võib esindada ühistut liikmega kohtus toimuvas vaidluses ilma üldkoosoleku otsuseta, kui KrtS § 22 lg 3 sätestab, et juhatus ei esinda ühistut liikmega vaidluses? Kui vastus on jaatav, palun selgitada, millist praktilist tähendust antud norm omab ja kuidas see ühildub põhiseaduslike põhimõtetega (PS § 14, § 15, § 24).
Teie viidatud säte (KrtS § 22 lg 3) sätestab hääleõiguse üldkoosolekul. Säte on sõnastatud "Korteriomanikul ei ole hääleõigust juhul, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, tema ja korteriühistu vahel tehingu tegemist või temaga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses korteriühistu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad korteriomaniku või tema esindaja juhatuse liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist, või kui korteriomaniku kohta kehtib käesoleva seaduse § 32 kohaselt tehtud otsus. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata."
See tähendab, et kui korteriühistu üldkoosolekul on päevakorras ja otsustamisel korteriomaniku vabastamine kohustusest või vastutusest, tema ja korteriühistu vahel tehingu tegemine või temaga õigusvaidluse pidamine ning selles tehingus või õigusvaidluses korteriühistu esindaja määramine (kui see on MTÜS § 27 alusel vajalik) või küsimused, mis puudutavad korteriomaniku või tema esindaja juhatuse liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist, ei saa korteriomanik otsuse poolt ega vastu häält anda. Viimase lause kohaselt ei arvestata selle liikme häält ka üldkoosoleku kvoorumi ehk koosolekul esindatud häälte määramisel.
Nagu öeldud, reguleerib säte hääletamist üldkoosolekul, mitte juhatuse esindusõigust kolmandate isikute ees, sealhulgas kohtus. Teie tõlgendus, nagu sätestaks KrtS § 22 lg 3, et juhatus ei esinda ühistut liikmega vaidluses, ei ole kooskõlas sätte sõnastusega ning on ekslik.