Töötaja saamata töötasu, tööandja pankrotiavalduse esitamine ja menetluskulud

Tööandja on jätnud minu augusti ja septembri töötasu tasumata ning lõpetanud töö võimaldamise. Minu nõuded on TVK menetluses. Olen saatnud tööandjale pankrotihoiatuse ja kaalun töötajana pankrotiavalduse esitamist, kuid mul pole võimalik tasuda suurt deposiiti ega menetluskulusid. Palun selgitada: 1. Millised kulud võivad minu kanda jääda, kui ettevõttel pole vara ja ma kohtu nõutud deposiiti ei tasu? 2. Kuidas kohaldub töötajale PankrS § 15 lg 4¹ või § 27 lg 4¹ erikord? Mida peaksin kohtult taotlema, et saaksin vastava määruse alusel Töötukassast hüvitist küsida? 3. Kas deposiidi tasumata jätmisel võivad minu kanda jääda ka tööandja esindaja või muud menetluskulud? 4. Kas minu olukorras oleks mõistlik enne pankrotiavalduse esitamist oodata TVK otsust?

Kui tööandja on jätnud augusti ja septembri töötasu maksmata ning lõpetanud Teile töö võimaldamise, on Teil võimalik oma õigusi kaitsta nii töövaidluskomisjoni menetluses kui ka kaaluda tööandja vastu pankrotiavalduse esitamist. Kuna Teie töötasunõuded on juba töövaidluskomisjonis menetluses ning Teil puudub võimalus tasuda kohtu nõutavat deposiiti, tuleb erilist tähelepanu pöörata töötajale pankrotiseadusega ette nähtud erikorrale.
Vastan Teie küsimustele eraldi.
1. Millised kulud võivad jääda Teie kanda, kui ettevõttel vara pole ja Te deposiiti ei tasu?
Deposiit on ette nähtud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks juhul, kui pankrotivarast tõenäoliselt ei jätku nende hüvitamiseks. Kui Te kohtu nõutud deposiiti ei tasu, võib kohus sõltuvalt menetluse etapist jätta ajutise halduri nimetamata või pankrotiavalduse läbi vaatamata.
Deposiidi tasumata jätmine ei tekita iseenesest kohustust tasuda seda summat hiljem kohtule. Samas võivad Teie kanda jääda pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud. Seetõttu tuleb eristada deposiidi tasumise kohustust ja menetluskulude kandmise kohustust.
2. Kuidas kohaldub PankrS § 15 lg 4¹ või § 27 lg 4¹ ning mida tuleb kohtult taotleda?
Kui töötaja tööõigussuhtest tuleneval nõudel esitatud pankrotiavaldus ei edene kohtu määratud deposiidi tasumata jätmise tõttu, teeb kohus PankrS § 15 lg 4¹ või § 27 lg 4¹ alusel töötaja maksejõuetushüvitise taotlemiseks vajaliku sisuga määruse.
PankrS § 15 lg 4¹ kohaldub juhul, kui ajutist haldurit ei nimetata kohtu nõutud deposiidi tasumata jätmise tõttu. PankrS § 27 lg 4¹ kohaldub juhul, kui ajutine haldur on juba nimetatud, kuid pankrotiavaldus jäetakse seejärel deposiidi tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata.
Määruses peab olema hinnatud töötaja nõude põhjendatust ja tõendatust ning kajastatud asjaolusid, millest nähtub, et võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katmiseks.
Kohtule tuleks esitada sõnaselge taotlus kohaldada vastavat erisätet ning lisada tõendid töösuhte, saamata töötasu ja tööandja makseraskuste kohta. Võimaluse korral tuleks esitada ka andmed tööandja vara ja selle ebapiisavuse kohta.
Selline kohtumäärus võib olla aluseks tööandja maksejõuetuse tuvastamisele töötuskindlustuse seaduse § 19 tähenduses ja Töötukassalt hüvitise taotlemisele. Hüvitise saamise tingimused, hüvitatavad nõuded ja piirmäärad tulenevad töötuskindlustuse seaduse §-dest 19-22.
Saamata töötasu hüvitatakse seaduses sätestatud tingimustel kuni kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolme Eesti keskmise brutokuupalga ulatuses. Hüvitise täpne suurus sõltub hüvitatavate nõuete liigist ja seaduses sätestatud arvestusreeglitest.
3. Kas Teie kanda võivad jääda tööandja esindaja või muud menetluskulud?
Tööandja esindaja õigusabikulud ei lähe Teie kanda automaatselt üksnes seetõttu, et Te deposiiti ei tasu.
Hagita menetluses otsustab kohus menetluskulude jaotuse asjaolusid arvestades. Deposiidi tasumata jätmine üksi ei tähenda, et töötajalt mõistetakse välja tööandja esindaja kulud, kuid põhjendamatu või pahatahtliku menetluskäitumise korral võib kohus kulude jaotust eraldi hinnata.
Teie enda õigusabikulud jäävad üldjuhul Teie enda kanda, kui neid ei hüvitata kohaldatavate menetluskulude reeglite alusel.
4. Kas oleks mõistlik oodata töövaidluskomisjoni otsust?
Kui töövaidluskomisjoni otsust on oodata lähiajal ja tööandja vara kadumise ohtu ei ole, võib otsuse ootamine olla mõistlik. Töövaidluskomisjoni otsus aitab töötasunõude olemasolu ja suurust tõendada ning võib vähendada vaidlusi nõude põhjendatuse üle.
Pooleliolev töövaidluskomisjoni menetlus ei välista pankrotiavalduse esitamist. Määrav on muu hulgas see, kas tööandja vaidlustab töötasunõude põhjendatult. Kui nõue on sisuliselt ja põhjendatult vaidlustatud, võib see mõjutada pankrotiavalduse menetlemist ning töötaja nõude olemasolu hindamist.
Kui aga tööandja maksejõuetus on ilmne või on põhjendatud oht, et vara kaob, võib pankrotiavalduse esitamist kaaluda ka enne töövaidluskomisjoni otsust. Sellisel juhul on oluline lisada kõik olemasolevad tõendid, sealhulgas tööleping, palgaandmed, pangakonto väljavõtted, tööandjaga peetud kirjavahetus ja saadetud pankrotihoiatus.
Pankrotiavalduses tuleb selgelt välja tuua nõude suurus, alus ja sissenõutavus, pankrotihoiatuse andmed ning tööandja püsivat maksejõuetust näitavad asjaolud. Kui tuginete maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p-le 1, tuleb arvestada ka pankrotihoiatuse kättetoimetamise ja vähemalt kümnepäevase täitmisaja nõudega.
Kokkuvõte
Teie olukorras on oluline hinnata, kas olemasolevad tõendid võimaldavad töötasunõude ja tööandja maksejõuetuse piisavalt põhistada. Kuna deposiidi tasumine ei ole Teile jõukohane, tuleks pankrotiavalduses selgesõnaliselt taotleda PankrS § 15 lg 4¹ või § 27 lg 4¹ kohaldamist ning esitada asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad kohtul teha Töötukassa hüvitise taotlemiseks vajaliku sisuga määruse.
Kui töövaidluskomisjoni otsus on peatselt tulemas ja tööandja vara kadumise ohtu ei ole, võib olla otstarbekas seda oodata. Kui aga olukord nõuab kiiret tegutsemist ning nõuet ja maksejõuetust on võimalik piisavalt tõendada, võib pankrotiavalduse esitamist kaaluda ka enne töövaidluskomisjoni otsust.