Töötaja kohustused ja tööandja vastutus seoses sondiga toitmise ülesande täitmisega
Tere! Soovin saada õiguslikku nõu seoses sondiga toitmist vajava lapsega lasteaias. Kas lasteaia õpetaja on kohustatud toitma last sondi kaudu, kui õpetaja ei ole veel saanud vastavat koolitust, kuid talle on teada, et koolitus tuleb? Õpetajal puudub ka varasem praktiline kogemus sondiga toitmisel. Kes peaks sellisel juhul vastutama lapse sondiga toitmise eest ning milline väljaõpe või pädevus peab töötajal olema? Samuti soovin teada, kas lasteaed võib kohustada õpetajat seda ülesannet täitma pärast koolituse läbimist, kui õpetajal puudub varasem praktiline kogemus ning ta ei tunne ennast selles tegevuses piisavalt kindlalt. Palun andke teada, milliste õigusaktide alusel sellist olukorda hinnatakse ja kelle poole saan vajadusel veel pöörduda. Lugupidamisega
Õpetajat ei ole põhjendatud lubada last sondi kaudu toitma enne, kui ta on saanud tööülesandele vastava juhendamise ja praktilise väljaõppe ning tööandja on veendunud, et ta oskab tegevust ohutult teha. Tööandja peab töötajat juhendama töö ohutusnõuete ja võimalike ohtude osas ning korraldama töö eripära ja ohtlikkust arvestava praktilise väljaõppe (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13³ lg 1 p-d 3 ja 6, lg-d 2 ja 4). Seetõttu ei ole pelgalt teoreetiline teadmine, varasema kogemuse puudumine või tulevikus kavandatav koolitus iseseisva sondiga toitmise alustamiseks piisav.
Sondiga toitmise ohutu korraldamise eest vastutavad eeskätt lasteaia pidaja ja direktor. Pidaja peab looma võimalused lapsele vajaliku toe tagamiseks ning direktor korraldama vastava toe ja töökorralduse (Alusharidusseadus § 12 lg-d 1–4, § 28 lg 2). Vajaduse korral tuleb lapse konkreetset toitmisviisi ja võimalikke hädaolukordi puudutavad juhised kooskõlastada lapse ravi korraldava tervishoiutöötajaga.
Ka pärast koolituse läbimist ei tähenda see automaatselt, et õpetaja peab asuma last iseseisvalt sondiga toitma. Tööandja peab enne veenduma, et töötaja oskab vajalikke ohutuid töövõtteid praktikas rakendada (TTOS § 13³ lg 4). Varasema praktilise kogemuse puudumisel võib seetõttu olla vajalik juhendatud praktiline väljaõpe, harjutamine ja pädevuse kontroll enne iseseisva ülesande täitmist. Tööandja peab juhendamise ja väljaõppe registreerima kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TTOS § 13³ lg 5). Kui tööülesanded või töötingimused muutuvad, tuleb vajalikus mahus juhendamist ja väljaõpet korrata (TTOS § 13³ lg 3 p 2). Riigikohus on samuti selgitanud tööohutusega seotud asjaolude olulise muutumise korral tööandja kohustust hinnata vajadust riskianalüüsi uuendamiseks ja töötajate uuesti juhendamiseks (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-19-14759/139, p 12.5).
Lisaks peab sondiga toitmine kuuluma õpetaja kokkulepitud tööülesannete hulka või peab töötaja olema töölepingu muutmisega nõustunud. Töölepingu tingimusi, sealhulgas tööülesannete sisu, saab muuta poolte kokkuleppel (Töölepingu seadus § 5 lg 1 p 3, § 12). Tööandja korraldusi peab töötaja täitma juhul, kui need on seotud tema tööülesannetega ning on seaduslikud ja mõistlikud (TLS § 17 lg 1).
Kui õpetajal puudub vajalik väljaõpe või ta leiab, et ülesande täitmine ohustab tema või lapse tervist, tuleb sellest viivitamata kirjalikult direktorile teatada. Töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise, teatades sellest tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule (TTOS § 14 lg 5 p 4).
Praktiliselt on põhjendatud pöörduda esmalt kirjalikult lasteaia direktori ja pidaja poole ning paluda enne iseseisva toitmise alustamist tööülesande täpset määratlemist, lapse vajadustele vastavat kirjalikku tegevusjuhist, praktilist väljaõpet, pädevuse hindamist ja vajaduse korral asendaja määramist. Tööohutuse ja tööandja juhendamis- ning väljaõppekohustuse küsimustes on võimalik pöörduda ka Tööinspektsiooni poole.