Töötushüvitise saamine ja ajutine töötamine
Tere! Sooviksin küsida Teilt nõu seoses töötushüvitise saamise tingimustega ja kõrvatöö töötamise (Ajutise töötamise tingimused (tööturumeetmete seaduse § 11). Töötasin seni põhitöökohal täiskohaga, kuid minu töösuhe lõpetati koondamise tõttu juulis. Mul on kõrvatöö ja üks teenusepakkuja, kelle kaudu ma neid tuure teen. Teenusepakkujaga ei ole mul sõlmitud tavapärast töölepingut vaid lihtsustatud kokkulepe, mille kaudu ma giiditeenust osutan. Tasu makstakse tunnipõhiselt ning minu brutotasu ei ole kunagi olnud üle 340 euro kuus. Kasutan selle töö jaoks Arveteenust. Kas Arveteenuse kaudu aeg-ajalt giidina töötamine võib välistada hüvitise saamise või seada sellele mingeid piiranguid? Samuti sooviksin teada, kas oluline on tuuride arv, teenitav summa või see, kuidas selline töö ja „light agreement” Eesti õiguse mõttes kvalifitseeruvad? Sooviksin teada, kas selline töökorraldus võib mõjutada minu õigust saada Töötukassast töötushüvitist või end töötuna arvele võtta? Kas sellist tüüpi lisatööle kehtib mingeid konkreetseid piiranguid?
Kui olete juba töötuna arvel, ei välista juhutuuride tegemine hüvitist automaatselt, kui see kvalifitseerub ajutiseks töötamiseks. Teie nimetatud kuni 340 euro suurune kuutasu jääb 2026. aastal ajutise töötamise tasu ülempiiri sisse, kuid täita tuleb ka päevade piirang. Oluline ei ole kokkuleppe nimetus ega Arveteenuse kasutamine, vaid tegelik õigussuhe, töötatud päevad ja tasu. Kui giiditeenuse osutamine on töötuna arvele võtmise hetkel sisuliselt jätkuv töö võlaõigusliku lepingu alusel, võib see arvelevõtmist takistada.
Tööturumeetmete seaduse järgi on ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal töölepingu, käsunduslepingu, töövõtulepingu või muu teenuse osutamise lepingu alusel tehtav töö. Seega võib giiditöö kuuluda selle erandi alla ka siis, kui see ei ole tavapärane tööleping. Ajutise töötamise tingimused on kõik koos: üks tööots või töötamise periood võib kesta kuni kaheksa päeva; kalendrikuus võib töötada kokku kuni kaheksa päeva; ajutist töötamist võib kasutada kuni 12 kalendrikuul 24 kuu jooksul; ning tasu ei tohi ühe tööotsa ega kuu kokkuvõttes ületada 40% sama aasta töötasu alammäärast. 2026. aastal on see piir 354,40 eurot bruto kuus ja ühe tööotsa eest. Seega 340 eurot bruto jääb piiri alla, kuid ka päevade piirang peab olema täidetud. Tuuride arv iseenesest ei ole määrav. Määrav on, mitmel kalendripäeval te tegelikult töötate. Ka lühike tuur loetakse üldjuhul töötamise päevaks. Näiteks üheksal eri päeval tehtud lühikesed tuurid ületavad kuupiiri, kuigi teenistus jääb alla 354,40 euro. „Light agreement” ei ole Eesti õiguses lepinguliik. Töötukassa hindab lepingu tegelikku sisu: kas osutate teenust tasu eest, millal tööd teete ning kas tegemist on üksikute tööampsudega või püsiva töötamisega. Arveteenuse kasutamine on arveldamise viis ega muuda teenuse osutamist iseenesest töötuks olemisega sobivaks või sobimatuks. Kui teil on teenusepakkujaga püsiv raamkokkulepe, kuid te ei ole töötuna arvele võtmise ajal selle alusel tööd tegemas ega tasu teenimas, tuleb selle tegelikku sisu Töötukassale selgitada. Kui aga kokkulepe tähendab jätkuvat kohustust regulaarselt tuure teha või olete arvelevõtmise ajal aktiivselt teenust osutamas, võib Töötukassa leida, et te töötate ning teid ei saa töötuna arvele võtta. Koondamine ei välista töötuskindlustushüvitist. Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul on lisaks töötuna arvelolekule vaja üldjuhul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Ajutise töötamise eest saadud tasu ei anna uut õigust baasmääras töötuskindlustushüvitisele. Praktiliselt teatage enne esimese tuuri tegemist Töötukassale kirjalikult lepingu vorm, kavandatud tööpäevad ja tasu. Hoidke alles kokkulepe, tuuride kuupäevad ning tasuarvestus. Nii saab vältida olukorda, kus töötuna arvelolek või hüvitise maksmine lõpetatakse andmete hilisema kontrolli tõttu.