Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmine
Tere KÜ liikmed väidavad, et koosolekut kokkukutsumata peab hääletusel osalema 8st liikmest 8, et üldse hääletust läbi viia. Mina juhatuse liikmena olen e-hääletusi teinud kvoorumiga 5 8st. Ning lihthäälteenamusena. 2009a. koostatud KÜ põhikirjas on antud punktid: 7.7.1 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole Ühistu liikmetest. 7.8.3 Otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete häälteenamusega. Korra määrab üldkoosolek. 7.8.5 Üldkoosoleku otsus loetakse üldkoosoleku poolt vastuvõetuks üldkoosolekut kokku kutsumata, kui vastavat otsust hääletavad kirjalikult kõik Ühistu liikmed. Mina olen lähtunud lihthäälteenamusest ning punktist 7.7.1. Ma ausalt öeldes ei olnud kursis punktiga 7.8.5 Küll aga ütleb Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §17 punkt 2, et: Põhikirjaga võib ette näidata tingimusi, mis ei ole vastuolus seagusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. §21 punkt 2. Juhatus saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. §21 punkt 3. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Mina loen põhikirja ja seadust kokku lugedes, et kuna seadus ja põhikiri on vastuolus, siis tuleb hääletus teha vastavalt seadusele. Või kas pean e-hääletusel kvoorumiks panema 8, aga kui näiteks 3 ei hääleta, panen nende vastuseid kirja vastuhäältena? Ja valikvastustena hääletuse puhul ei ole vastu häält, vaid on valikuvariandid, millest üks tuleb valida. Mis või kus ma olen valesti teinud ja kas KÜ liikmetel on õigus, et hääletus tuleb teha kvoorumiga 8? Aitäh!
Üldjuhul peab põhikiri olema kooskõlas seadusega ja kui on erinevused, tuleb lähtuda seadusest. Siiski on siin teatud erandid. Seadus annab teatud küsimustes võimaluse põhikirjaga seaduses sätestatust kõrvale kalduda. Nii näiteks on seaduses kirjas, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (§ 20 lg 2). See täendab, et üldkoosoleku otsustusvõimelisuse (hääletajate arvu piisavuse) hindamisel lubab seadus põhikirjaga seaduses sätestatust kõrvale kalduda ja kehtib põhikirjaline nõue. Samuti lubab seadus põhikirjaga ette näha seadusest sätestatust suurema häälteenamuse nõude otsuse vastuvõtmisel koosoleku kokku kutsumata. Teie viidatud § 21 lg 3 Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.