Kui toimub liiklusõnnetus (ilma inimkannatanuteta) ning kindlustusselts on kahjuotsuse juba teinud, edastanud selleteemalise kirjaliku dokumendi, aktsepteerinud kindlustusseltsi lepingupartneri remondipakkumise ning parandustööd kannatanu autole on juba teostatud, kuid süüdlaseks mõistetu selle otsuse vaidlustab, kas kannatanuks mõistetule võib see kaasa tuua mingit rahalist vastutust? Kas pärast kahjuotsuse jõustamist on võimalik seda tagantjärele kindlustusseltsi poolt ümber pöörata või on tegemist kindlustusseltsi ja kannataja vahelise siduva kohustusega?

Saame küsimusest aru nii, et Teie autoga toimus avarii ja selle avarii põhjustasite mitte Teie, vaid kolmas isik. Kindlustusselts hüvitas Teie auto remondi ja nõuab nüüd hüvitatud summat tagasi õnnetuse põhjustanud kolmandalt isikult. See kolmas isik aga on vaidlustanud hüvitatud summa suuruse või üldse enda süü õnnetuse toimumises ning Teie küsite, et kas kolmanda isiku poolne vaidlustus võiks kaasa tuua selle hüvitise vähendamise, mille kindlustusselts on juba Teile välja maksnud. Vastus on, et see asjaolu ei saa endaga kaasa tuua hüvitise vähendamist ega tagasinõudmist kindlustusseltsi poolt. 

Juhtus liiklusõnnetus, kus üks auto sõitis teisele otsa ja tekkis plekimõlkimine. Otsa sõidetud autole keeldus kindlustus kahju hüvitamast, sest see oli eelnevalt juba roostes. Lepituse kaudu on jõutud nn kompromisslahenduseni, kus nenditakse, et kahjustunud auto omanik rikastub selle kahju hüvitamise tõttu. Kas see on nii ja kas lepitusmenetluse dokumenti tohib sellist asja kirja panna? See, kellele otsa sõideti maksab ju ka kohustuslikku liikluskindlustust ning seadus ju nõuabki, et kahju tekitaja maksaks kahju kannatajale kahju kinni - kuna uue detaili ostmisel ei saa sinna samasugust roostet tekitada, siis nüüd leiab ka leptaja, et tegemist on rikastumisega. Palun selgust. Sest hetkel jääb mulje, et kui auto, mis on vana ja seal esineb roostet (v hästi hooldatud auto!), siis võib selle sodiks ka sõita ja omanik, kes pole avariis süüdi peab siis omale uue auto soetama, hoolimata sellest, et tal oleks ennem avariid olnud võimalik veel mitu aastat oma autot kasutada. Kui aga juhtub, et ikkagi peab kahju kinni maksma, siis tembeldatakse ametlikus dokumendis rikastujaks. Kuidas selle rikastumisega on?

Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Hüvitise maksmisest täielikku keeldumist seadusandja ette näinud ei ole.

Lepitusorgani otsusele hinnangu andmiseks oleks vajalik tutvuda nii esitatud dokumentidega kui organi otsusega, mis foorumi tingimustes ei ole võimalik. Soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele ja esitada nii kindlustuse seisukoht kui lepitusorgani otsus juristile õigusliku hinnangu saamiseks.

Sõiduki müügiga kaob endisel omanikul kindlustuskohustus. Auto on 6 aastat olnud uue omaniku käes ja Transpordiametis ei näe enda sõidukite nimekirjas seda. Veebruaris kirjutas LKF, et pean tasuma sundkindlustus ühe kuu eest. Pidasin seda petukirjaks, kuna pole sõiduki omanik 6 aastat olnud. Ignoreerisin kirju. Nüüd on kohtutäitur esitanud nõude. Transpordiamet kinnitab, et pole sõidukiga pistmist. LKFi poole pöördudes tuli vastus, et neil on sellised andmed ja peab ära maksma. Kuidas saab ennast sellises olukorras kaitsta?

Liikluskindlustuse lepingu sõlmimise eest vastutab liiklusregistrisse kantud sõiduki omanik või liiklusregistrisse kantud vastutav kasutaja. Esmalt soovitan Teil välja selgitada, millise perioodi eest Teilt sundkindlustust nõutakse. Kui Teie sel perioodil enam omanik ei olnud, tuleks esitada vaie ja koos vaidega tõend liiklusregistrist, et sõiduk oli siis juba võõrandatud jauus omanik oli kantud liiklusregistrisse. 

Kas kindlustusettevõttel on kohustus tagada korteri ühistule kahjustuse hindamise jaoks vormi/blanketti? Kui kindlustusettevõtte poolt pole tagatud vormi/blanketti, kas korteri omanikul on õigus korteri ühistult küsida kahjustuse hindamiseks digiallkirjastatud akti kindlustuse jaoks? Kas korteri ühistul on õigus digiallkirjastatud akti esitamisest keelduda, kui kindlustusettevõtte poolt pole tagatud vormi/blanketti?

Tere

Täname pöördumast! 

Võib saata vabas vormis kõik vajalik, kui see ei sobi, siis kindlustusettevõtte saadab vajaliku vormi täitmiseks.

Lugupidamisega

Tere, Kindlustusselts saatis kü-le kahjunõude, kuna vesi tungis läbi katuse ühte korterisse ning selts hüvitas korterile tekkinud kahju. Kü-le kahjunõuet ei esitatud, Kü-d tekkinud kahjust enne kindlustuse hüvitamise otsust ei teavitatud. Kahju summa pandi paika ühe ettevõtte pakkumise järgi. Kuna nõue tundus ulmeliselt suur, võttis kü kolm hinnapakkumist ning kõigi nende põhjal saab väita, et tekkinud kahjud oleks kü saanud hüvitada korteriomanikule 4,5 korda soodsamalt. Kuidas sellises olukorras käituda kui kü liikmeid sunnitakse jõuga tasuma kahju, mida oleks saanud ühistut teavitades kordades soodsamalt teha?

Kindlustusandjale läheb üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtja või kindlustatud isiku nõue kahju tekitaja vastu. Seega on korteriomaniku nõue KÜ vastu läinud üle kindlustusseltsile ja kindlustusseltsil on õigus see KÜ-lt kui kahju tekitajalt välja nõuda. Kui Teile on esitatud tagasinõue tekitatud kahju hüvitamiseks, siis võite esitada tagasinõudele oma vastuväited ja tõendid, millele oma väidetes tuginete. Arvestage, et ka kindlustusandja peab oma tagasinõuet põhjendama, sh tõendama, et nõue sisaldab üksnes Teie tekitatud kahju korvamiseks vajalikke mõistlikke kulusid.