Kas Monefiti tüüptingimus, mis pikendab aegumist kolmelt aastalt viiele, on tarbijalaenu puhul tühine VÕS § 42 alusel, ja kas ma saan sellele hagimenetluses tugineda, kui nõue muutus sissenõutavaks 04.02.2022?

Tere! Lühike vastus - jah. See küsimus on ka Riigikohtus läbi vaieldud: https://rikos.rik.ee/Lahendid?asjaNr=3-2-1-45-15 vt p 12.

Tere! Olen võlglane Julianus inkassosse ,algselt nende sõnul 14000koos inttessidega,plaan on ära tasuda kogu võlg,praegusrks on see ca11000,kui tasuda kpguvõla põhiosa ,kas ma pean ikka tasuma intressid ? Mulle väideti ka seda,et viivis kasvab igapäevaselt,või kus ma saaksin paluda abi,et saada veidi targemaks,et mis õigused mul on,ette tänades

Esmalt peate hindama, millise kohustusega seoses on võlgnevus tekkinud. See tähendab, kas on tegu järelmaksu, tarbijakrediidi või mingi muu võlaga (näiteks parkimistrahv). 

Üldjuhul, kui võlale on lisandunud juba intressid /viivised, siis võla põhiosa (nn põhivõla) tasumine ei kustuta automaatselt võlgnevust intresside /viiviste osas. Võla põhiosa tasumisega tuleks lõpetada edasine jätkuv intressi/viivise arvutamine ning see osa võlgnevusest ei tohiks edaspidi kasvada. Tuleks märkida, et võlgnetavalt viiviselt ei saa eraldi arvutada ega sellele lisada lisanduvat viivist.

Tuleb märkida, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidiga, siis võlgnevuse tasumisel loetakse esmalt tasutuks kulud, seejärel viivis ja viimasena põhivõlg. See tähendab, et tasutu arvestamine esmalt põhivõla kustutamiseks vajab sellekohast kokkulepet võlausaldajaga. Soovitan inkassole teha kirjalik järelepärimine, et selgitada välja koguvõla jagunemine (põhivõlg, intress, viivis ja sissenõudmiskulud) ning miilise kuupäeva seisuga võlgnevus on arvutatud ning milliselt summalt viivist arvutatakse. Kui on tegu tarbijakrediidiga, siis on viivise määr piiratud VÕS § 113 lg 1 sätestatuga ning kõrgema viivise nõue ei ole õiguspärane. Võimaliku nõustamist pakub tarbijatele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, samuti mitmel pool Eesti tegutsevad võlanõustajad.

Mul on sarnane küsimus juba esitatud teile, aga lood on natukene erinevad. Mul on 2 laenu võetud sama pangast. Soovin saada juriidilist nõu seoses tarbijakrediidilepinguga. 2019 aastal sõlmitsin laenulepingu. Summa 9800 eurot Lepingu eritingimuste kohaselt oli laenu tähtaeg 60 kuud ning viimase kuumakse tasumise tähtpäev pidi olema 03.11.2024. Kuna mul oli raskusi laenu tagasimaksmisega, siis ajavahemikul 2019–2026 oli kokku 40 kuud, mil vähendasin kuumakse suurust ning tasusin nendel kuudel ainult intressi ja haldustasu. Tänase seisuga olen juba tasunud kokku ligikaudu 8300 eurot intressi ning 2800 eurot haldustasu. Kuna olen vàhendanud 40 kuud kuutasu siis mulle tehtud maksegraafiku ümber, mille kohaselt on laenu tagasimaksmise lõpptähtaeg pikendatud kuni 2033. aastani. Lisaks sisaldab maksegraafik igakuist haldustasu umbes 48.9 eurot. Soovin teada, kas selline tasu ja selle arvestamine nii pika perioodi jooksul on kooskõlas laenulepingu tingimuste ning tarbijakrediiti reguleerivate õigusnormidega Lisaks tekitab minus küsimusi krediidi kogukulu. Praeguse maksegraafiku järgi on minu laenu põhisumma jääk umbes 6873 eurot. Samas nähtub graafikust, et kuni 2033. aastani peaksin tasuma ligikaudu haldustasu 4450 eurot ning umbes 4777 eurot intressi. See tähendab, et haldustasu ja intressi kogusumma oleks ligikaudu 16822 eurot Seetõttu soovin teada, kas selline kulude struktuur ja krediidi kogukulu vastab tarbijakrediidi regulatsioonile ning kas see võib olla käsitatav tarbijat ebamõistlikult kahjustava lepingutingimusena. Kas igakuine haldustasu ja selle arvestamine nii pika perioodi jooksul võib olla vastuolus tarbijakrediidi regulatsiooniga või kujutada endast ebamõistlikult kahjustavat lepingutingimust? Millised on minu õigused sellises olukorras ning kas oleks võimalik vaidlustada osa tasusid või nõuda laenutingimuste ümbervaatamist? Tahaksin pöörduda kohtusse

Palun tutvuge tarbijakrediidilepingu kohta kirjutatuga siin: https://www.juristaitab.ee/et/tarbijakrediit-ja-haldustasu
Asjaolude kohaselt tuleks laenuperioodi vältel maksta  tarbijakrediidilepingu alusel krediidiandjale sarnases suuruses intresse ja haldustasu. Kui pooled ei ole haldustasu eest vastu saavas teenuses täpselt kokku leppinud ega ole haldustasu suuruse arvutamises ja põhjendustes täpselt kokku leppinud, siis ei pruugi haldustasu või selle suurus olla põhjendatud. Sellisel juhul võib haldustasu muutuda sisuliselt täiendavaks intressiks, sellisena on haldustasu vaidlustatav.

Soovin saada juriidilist nõu seoses tarbijakrediidilepinguga. 2019 aastal sõlmisin laenulepingu. Lepingu eritingimuste kohaselt oli laenu tähtaeg 60 kuud ning viimase kuumakse tasumise tähtpäev pidi olema 04.11.2024. Summa 2400 eur. Kuna mul oli raskusi laenu tagasimaksmisega, siis ajavahemikul 2019–2026 oli kokku 40 kuud, mil vähendasin kuumakse suurust ning tasusin nendel kuudel ainult intressi ja haldustasu. Tänase seisuga olen juba tasunud kokku ligikaudu 1282 eurot intressi ning 727 eurot haldustasu. Kuna olen vàhendanud 40 kuud kuutasu siis mulle tehtud maksegraafiku ümber, mille kohaselt on laenu tagasimaksmise lõpptähtaeg pikendatud kuni 2033. aastani. Lisaks sisaldab maksegraafik igakuist haldustasu umbes 11,70 eurot. Soovin teada, kas selline tasu ja selle arvestamine nii pika perioodi jooksul on kooskõlas laenulepingu tingimuste ning tarbijakrediiti reguleerivate õigusnormidega Lisaks tekitab minus küsimusi krediidi kogukulu. Praeguse maksegraafiku järgi on minu laenu põhisumma jääk umbes 1804 eurot. Samas nähtub graafikust, et kuni 2033. aastani peaksin tasuma ligikaudu 1064 eurot haldustasu ning umbes 670 eurot intressi. See tähendab, et tasude ja intresside kogusumma oleks ligikaudu 1734 eurot, lisaks sellele mis on juba makstud aastast 2019 kuni 2026. (1282 eurot + 727 eurot) Seetõttu soovin teada, kas selline kulude struktuur ja krediidi kogukulu vastab tarbijakrediidi regulatsioonile ning kas see võib olla käsitatav tarbijat ebamõistlikult kahjustava lepingutingimusena. Kas igakuine haldustasu ja selle arvestamine nii pika perioodi jooksul võib olla vastuolus tarbijakrediidi regulatsiooniga või kujutada endast ebamõistlikult kahjustavat lepingutingimust? Millised on minu õigused sellises olukorras ning kas oleks võimalik vaidlustada osa tasusid või nõuda laenutingimuste ümbervaatamist?

Sellele juhtumile ei saa anda täpset tegevusjuhist, kuna see eeldaks esmalt kõigi laenuga seotud dokumentide analüüsi. Tarbijakrediidilepingut reguleerib võlaõigusseadus, milline kehtestab tarbijatele mitmeid kaitsesätteid. Esmane nõue krediidiandjale on anda tarbijale lepingueelset teavet, et tarbija saaks kõigi asjaolude alusel teha tarbijakrediidilepingu sõlmimise otsuse. Tarbijakrediidilepingu alusel antava krediidi kogukulu peab olema läbipaistev, mõistlik ja põhjendatud, krediidi kulukuse määr korrektselt arvutatud ja avaldatud, tarbijale ei saa panna kohustust kanda tarbetuid või ebaproportsionaalseid kõrvalkulusid, leping ei või sisaldada tarbijat ebamõistlikult kahjustavaid tingimusi. 

Küsija selgitustel leppis ta krediidiandjaga lepingu sõlmimisel kokku haldustasus ning oli laenu tagasimakse tähtaja pikendamise kokkuleppimisel samuti nõus haldustasu jätkuva maksmisega.  Teada ei ole lepingus kokkulepitud haldustasu maksmise eesmärk, kuid üldjuhul on haldustasu lubatav vaid siis, kui see vastab tegelikule teenusele, on proportsionaalne teenuse sisuga, on läbipaistev ja tarbijale selgitatud. Haldustasu ei või olla varjatud intress ega selle eesmärgiks ei või olla krediidi kogukulu suurendamine. Tarbijal tuleb esmalt selgituse saamiseks pöörduda krediidiandja poole ja pärast segituste saamist otsustada, kas vaidlustada haldustasu maksmise kohustust. Krediidiandjale tuleks teha ettepanek vaadata kokkulepitud haldustasu tingimus üle ja muuta seda. Kui küsimust ei saa kokkuleppel lahendada, tuleb pöörduda kohtu poole. 

Inimene võttis 2020 aastal 3×500 eurot laenu. On kogu aeg vastavalt arvele maksnud ja nüüd kui hakkas vaatama, siis maksegraafik on aastani 2027. Hetkel kokku tasunud juba üle 3000 euro. Küsides vastust, tõi krediidiandja vastuse, et maksegraafik muudeti mobiilile saadetud kinnituskoodiga pikemaks ja kuu summa väiksemaks(graafikust selgus, et põhiosa on paar eurot ainult 40 eurosest maksest)- digiallkiri puudub. Kas selline asi on üldse lubatud?

Teie kirjeldatud olukorras võib olla tegemist lepingu tühisusega ülemäärase intressimäära tõttu või koguni vastustusndliku laenamise põhimõtete järgimata jätmisega krediidiandja poolt. Kui on tekkinu kahtlus, et krediidiandja ei järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on võimalik esitada väärteoteade Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti e-posti aadressile [email protected]. Väärteoteate esitamiseks võib kasutada väärteoteate vormi, mis asub: https://ttja.ee

Tere, Päranditunnistuse alusel esitatud päringule ema võla kohta saime vastuseks Ferratum Bank p.l.c klienditeeninduse e-kirja, kus lepingu nr ja kuupäev on nimetatud e-kirjas tekstina, eraldi lepingule viitav dokument puudub. Kirjale on lisatud euroopa tarbijakrediidi standardinfo (kus on välja toodud krediidikulukuse määr 61.7% ja intress 49,09%) ja ilma viideteta 14 lk tabel, väljamaksetest, esitatud arvetest ja laekumistest. Kas antud vormis esitatud võlanõudel on seaduslik alus? Kas mul on õigus Ferratumbankilt nõuda krediidivõimekuse hindamise tõendamist, sest tean et 63a emal olid sel hetkel juba eelnev pangalaen, tõsised terviseprobleemid, mis mõjutasid töölkäimist, eelnev tingimisi karistus ettevõtte esindajana finantsalaste kohusutust rikkumise eest.

Kui pärandajal oli täitmata kohustusi, kuuluvad ka need pärandvara koosseisu ja lähevad üle pärijaile. Pärijatel on õigus tutvuda kõigi nõude aluseks olevate dokumentidega, sealhulgas laenuleping ja selle lisad. Ilma nõude aluseks olevate dokumentidega tutvumata võib kohustuse täitmisest keelduda kuni dokumentide esitamiseni. Õigus on nõuda ka lepingueelsetel läbirääkimistel koostatud ja esitatud dokumente, mille alusel saaks hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Kas krediidikulukuse määr jääb lubatu piiresse sõltub laenulepingu sõlmimise ajast. Tarbijakrediidilepingute puhul on lubatud krediidi kulukuse määr suuruses kuni kolmekordne krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr. Kui krediidikulukuse määr ületab nimetatud suurust, on leping tühine ja tagastada tuleb lepingu alusel saadu ning VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses intress (8% aastas).