Kui inimesel sureb lapsevanem ära. Kas siis peab tema laps hakkama maksma tema võlgnevusi ja järelejäänud laenujääki? Mul ema saab sel aastal 68 aastaseks ja ta põdes vähki kolmel korra (rinnavähki ja kurguvähki) õnneks tuli ta nendest kõigist välja võidukalt. Kuid arstid ei ole hästi meelestatud. Tal on maad ja ridaelamu korter. Ta tahtis need lähipäevadel minu nimele kirjutada siis on ta teab, et pärast tema lahkumist on mul kusagil olla. Lähima 5-10 aasta jooksul ta neid aga täies mahus kahjuks maksta ei suuda. Ma ise hooldan ja aitan teda, kuidas saan ja seepärast on ka minu sissetulek tagasihoidlik. (300-400€) Ma tõesti ei tea mis siis saab kui ükskord see halb päev tuleb ja ma pean tõepoolest kõik selle enda kaela võtma. Kas oskate ehk nõu anda mida peaks tegema või saaks teha? Ma tänan teid vastamast.

Kui ema soovib kinnisasjad praegu Teile kinkida, ei saa neid pärast enam pärida, sest pärendi hulka kuuluvad vaid esemed, mis on pärandajal olemas tema surma hetkel. Kui on teada, et pärandvara hulka kuuluvad vaid kohustused, on võimalik pärandist loobuda, tehes notarile sellekohane avaldus. Kui aga  kinnisasi on koormatud hüpoteegiga mingite kohustuste täitmise tagamiseks, jääb hüpoteek kinnisasja koormama ka omaniku vahetuse korral. Sel juhul ei ole kinnisasja uuel omanikul küll kohustust vana omaniku kohustusi tasuda, ent hüpoteegi pidajal on õigus kinnisasi kohustuste katteks võõrandada.

Tere! Kui kinnisvara pärimisel on kaaspärijatega võrdne õigus kinnisvarale aga kinnisvara tuleb vaatama kaaspärija poeg koos oma abikaasaga, kes pole pärimisega seotud. Kas minul on õigus küsida pärija pojalt volitust, et just tema on volitatud pärija asjadega tegelema ning tulla ükskõik millal kinnisvaraga tutvuma? Samas pole poja abikaasal justkui üldse õigust. Kui volitust on õigus küsida, kas see võib olla paberil või peab olema notariaalselt kinnitatud? 

Kui pärand on vastu võetud ühiselt ja moodustunud on pärandvara ühisus, on kõigil pärijatel pärandvara suhtes võrdsed õigused. Igal omanikul on õigus ise otsustada, kes ja millal talle kuuluvat vara külastab. Kui Teil on kahtlus, et pärija ei ole isikutele selleks luba andnud, võite konkreetse pärija käest küsida, ent kirjaliku volikirja küsimiseks vastaja õigustust ei näe.

Soovitan käituda üksühe suhtes viisakalt, lugupidavalt ja heas usus. Vaid nii on võimalik ühist vara kasutada ja vajadusel ka käsutada. Kui selliselt käituda ei suudeta, saab soovitada vaid pärandvara ühisuse lõpetamist ja pärandvara jagamist.

Tere! Mul on 2 täisealist last ja olen lahutatud. Soovin testamendiga jätta mulle kuuluva korteri ühele lapsele. Tal lapsi ei ole. Küsimus: kui peaks juhtuma, et see laps sureb, siis kes pärib talle jäetud korteri - kas teine laps või laste isa? Kas esimeseks pärijaks oleval lapsel oleks vaja samuti koostada testament, et tema pärijaks saaks see isik, keda tema soovib?

Kui pärija sureb peale pärandi vastuvõtmist ja tema ei ole testamenti teinud, toimub pärimine seaduse järgi. Seadusjärgseks pärijaks on alanejad sugulased (lapsed) või kui lapsi ei ole, ülenejad sugulased (vanemad). 

Et isa pärijate ringist välja jätta, soovitan konsulteerida testamneti tõestava notariga. On võimalik näiteks, et pärandi saanud laps teeb ka ise testamendi ent ka Teie saate oma testamendis määrata teise lapse näiteks järelpärijaks.  Järelpärija pärib eelpärija surma korral. Teile sobivaima viisi viimase tahte väljenduseks aitab parimal viisil välja selgitada notar.

Tere! Minu elukaaslane ja laste (2 alaealist ja 1 täisealine) isa suri. Lastele pärandati kohustus. Minu elukaaslasel on pensionifondis osakud mis pärandati ka lastele. Kuidas oleks võimalik nende osakute ulatuses pärijate kohustust vähendada? Kõike head!

Kui pärijate hulgas on alaealisi pärijaid tuleb viia läbi pärandvara inventuur. Inventuuri teostamiseks tuleb esitada avaldus pärimismenetlust läbi viivale notarile. Kui inventuuri käigus selgub, et kohustused ületavad päritud vara väärtuse, ei vastuta pärijad kohustuste eest suuremas ulatuses kui on pärandvara väärtus ja saab esitada pärandvara pankrotiavalduse. Kui aga pärandvara on rohkem ja pensionifondi osakutest piisab kohustuse täitmiseks, tuleb alaealise pärija varaga tehingu tegemiseks küsida kohtult nõusolekut, pensionifondi osakud võõrandada ja saategi kohustuse täita.

Tere. Oleme koostanud abikaasade vastastikuse testamendi,kus järelpärijaks on meie poeg,Kui testamendis on lause,et pärand läheb üle üleelanud abikaasa surma päeval olnud koosseisus,kas siis on eelpärijal õigus vara müüa?

Kui testamendis on määratud, et pärand peab üle minema kolmandale isikule üleelanud abikaasa surma päeval olnud koosseisus, läheb pärand kolmandale isikule üle üleelanud abikaasa surma päeval olnud koosseisus. See tähendab, et üleelanud abikaasa võib varem surnud abikaasalt päritud vara vabalt kasutada ja käsutada, seda suurendada või vähendada ja kolmas isik pärib selle, mis üleelanud abikaasa surma päeval tema pärandi hulka kuulub.

Tere eelmisel aastal suri isa ja jättis päranduse mulle vennaga pooleks. Mina loobusin enda poole autost ja jätsin auto vennale kes selle maanteeametis enda nimele võttis. Siit küsimus kas ma saan seda tehingut tagasi pöörata ja esitada venna vastu nõude, et ta mulle nüüd pool auto väärtusest kinni maksaks?

Kui olete pärandi kord vastu võtnud, ei saa sellest enam loobuda. Samuti ei saa ka juhul, kui pärandist on loobutud, seda enam vastu võtta.

Tere! Mul oleks nõu vaja. Nimelt elasid mu vend ja tema naine minu korteris. Vend lahkus siit ilmast ning naine läks minema jättes mulle 1200 euro suuruse võla tasumata arvete eest, mille pidin tasuma. Vend ostis mulle ka paar aastat tagasi auto, mida lubasin venna naisel kasutada tööl käimiseks. Suvel võttis venna naine auto ning sõitis sellega kraavi, põhjustades autole kahjustusi. Mida ta pole siiani korda teinud. Lisaks, kui vend siit ilmast lahkus omastas venna naine minu auto omavoliliselt ning mitu kuud ei öelnud mulle, kus auto asub, mille tulemusena on autol järsku ilmunud venna naise jutu järgi mitmeid vigu. Nüüd, kui venda enam pole nõuab venna naine autot endale väites, et ka tema on selle auto eest maksnud, kuigi mu vend ostis auto ise. Lisan, et auto on minu nimel. Lisaks nõuab venna naine nüüd endale ka köögi mööblit ja diivanit, mille ta tema jutu järgi sebis. Diivani ostuks ja köögimööbli ära toomiseks said vend ja venna naine minult ning minu emalt laenu, kuna neil polnud sel hetkel raha. Lisaks müün maha oma korteri, kus vend ja tema naine eelnevalt elasid ning, kõik asjad, mis olid venna naise omad palusin tal juba mitu kuud tagasi ära viia, kuid väidetavalt pole venna naisel selleks vahendeid. Seega minu küsimus olekski, et kas venna naisel on nendele asjadele mingit õigust, mille jaoks ta sai laenu? Laenu ta tagasi maksnud ei ole. Lisaks, kui ütlen venna naisele mõistliku aja, näteks kahe nädala jooksul, mil ta peab omad asjad minu korterist ise ära viima ning ta seda ei tee, siis kas minul on õigust tema asjad ise jäätmejaama viia? Uurin, kuna korterile on ostja olemas ning sooviksin rahumeelselt, et venna naine omad asjad ära viiks, kuid venna naise arvates peaksin mina tema asjad talle ise ära viima. Lugupidamisega

Esmalt on oluline kas vend oli abielus või elati vabaabielulises kooselus. Kui oldi abielus, võis abikaasadel tekkida ühisvara (sealhulgas abielu ajal saadud sissetulek) ja ka ühised kohustused (laenukohustus, kohustus tasuda korteriga seonguvad kulud). Kui mitte, kuuluvad vennast jäänud vara ja kohustused venna pärijatele. 

Olete märkinud, et auto on registreeritud Teie nimele, seega kuulub auto eelduslikult Teile ja venna naisel sellele mingit õigust ei ole. Küll võib Teil olla nõue venna naise vastu auto kahjustamise ja rikkumisega seotud kulude hüvitamiseks. Vallasasjade puhul eeldatakse, et need kuuluvad sellele, kelle valduses asjad on. Kui keegi väidab vastupidist, tuleb tal asjade kuulumist talle tõendada. Mööbel on vallasasjad ja need asuvad Teie korteris, mida Teie venna naine enam ei kasuta (on välja kolinud). Seega kuuluvad need eelduslikult Teile. Kindlasti ei ole Teil kohustust hoolitseda venna naise asjade transportimise eest. Kui olete andnud tähtaja korteri vabastamiseks, tuleb korter selleks ajaks ka vabastada. Asju kohe jäätmejaama viia ei soovita, kuivõrd siis võib tekkida venna naisel nõue hävinud esemete hüvitamiseks.

Lisaks on Teil nõue venna naise vastu 1200 euro võlgnevuse tasumiseks korteri kasutamisega seoses tekkinud kulude eest ja nii Teil kui emal on õigus nõuda laenu tagastamist (sõltuvalt sellest kellele laen anti ja millised olid tingimused ning mida saate tõendada).

Kuna olukord on väga nüansirohke, soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, et kõik asjaolud läbi arutada.

Tere. Kinkeleping Vennad kinkisid mulle kinkelepinguga maatüki.Nüüdseks on mõlemad kinkijad (vennad) surnud. küsimus on: Mis saab antud maatükist kui ka mina (kingisaaja) suren?

Kinkelepingu alusel saite maatüki omanikuks Teie. Kinkijate omandiõigus lõppes lepingu sõlmimise ja vara üleandmisega. Kui omanik sureb, pärivad tema vara (ehk kogu Teie vara, sealhulgas nimetatud maatüki) Teie pärijad. Pärimine toimub seaduse järgi ja pärijateks on sugulased ning abikaasa, kui pärandaja ei ole oma viimast tahet väljendanud testamendis või pärimislepingus.

Tere, palun abi, mida teha, kui annakusaaja, kes kasutab pärija kinnisvara, on tekitanud maksuvõlad, ei tasu kommunaalmakseid? 

Kui annak seisnes selles kasutatavas kinnisvaras, tuleb pärijal annakusaajale annak üle anda ja kõigi kinnisasjaga seotud kohustuste eest vastutab uue omanikuna annakusaaja ise. Kui aga annak seisnes milleski muus ja kinnisasja kasutatakse mõnel muul alusel, palun Teil oma küsimust täpsustada.

Tere! Meie ema suri 06.06.2023 a.mina kui ema tütar loobusin pärandist,edasi läks minu vanemale pojale,tema kinkis oma osa minu nooremale õele,mul on noorem poeg kes on veel 17 a.notar ütles,et minul ja lapse isal on vaja kohtult luba saada,mure selline mis dokumendid peame kohtule esitama ,oleme Tallinna elanikud,notari esindaja ütles,kui kohtule on vajalik dokument esitatud,jäävad nemad ootama kohtult kinnitust.

Kui alaelise nimel soovitakse pärandist loobuda, tuleb selleks taotleda kohtu nõusolekut. Tavaliselt piisab selleks korralikult põhjendatud avaldusest ja dokumendist, mis tõendab, et pärandi vastuvõtmine ei ole alaealise huvides, näiteks kui pärandaja kohustused ületavad tema vara väärtust.