Minu isa sai 1990-ndatel tagasi oma maa (omandireformi käigus tagastatud maa) suuruses 9,33 ha. Pärast isa surma 2016. aastal said ühisomanikeks pärimise kaudu minu ema ja mina. Pärast ema surma sain ainupärijaks mina. Küsimus, kas minu puhul rakendub Tulumaksuseaduse § 15 lõige (4) punkt 5 - Tulumaksuga ei maksustata tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest. Küsin sellepärast, et peale isa surma ma ei saanud kohe ainupärijaks, vaid jagasin ühisomaniku staatust oma emaga.

Küsimuse sõnastusest võib mõista, et kinnisasi on liikunud Teie omandisse pärandina, mitte pärandaja määratud annakuna. Pärimine ei ole võõrandamistehing vaid pärimise korral lähev vara üle õigusjärgluse alusel. Võrrandamistehingud on näiteks müümine, kunkimine, vahetamine aga ka annaku saamine annaku üleandmise lepinguga. Pärimise korral on tegemist seadusest tuleneva õigusjärglusega ja maksuvabastust saab kasutada inimene, kes omandireformi käigus tagastatud maa esmakordselt võõrandab. Kui omandireformi käigus tagastatud vara omanik pärandab vara pärijale ja pärija selle võõrandab, siis ei pea ta saadud kasult tulumaksu maksma.  

Tere! Küsimus seotud pärimisega. Surnud isikul kaks pärijat, tütar ja poeg. Pärimisprotsessi algatamisel inventuuri käigus selgus, et surnud isikul oli rahalisi vahendeid pangakontol ca 20 000 eur, muud midagi polnud. Kui aga juba jõudis protsess sinnamaani, et oli minek pangakontorisse, sai iga pärija oma kontole 5 500 eur( kokku 11 000 eur, rohkem vahendeid kontol polnud). Poeg võtis peale seda pangakonto väljavõte ja sealt selgus, et peale surma on tütar kontolt välja võtnud ca 9 000eur surnud isiku pangakaardiga pangaautomaadist erinevatel aegadelt. Küsimus on see, et kui seaduslik see on ja mis tegevused nüüd võib ette võtta, kui tütar ei soovi suhelda ja ei vasta kirjadele ega kõnedele. Kas on võimalus pojal oma osa saada sellest 9 000 eur mida tütar omavoliliselt kontolt välja vōtis? Kas selleks peab nüüd pöörduma kohtusse? Aitäh!

Pärand tuleb jagada vastavalt pärimistunnistusele. Kui pärimistunnistusel on märgitud kaks pärijat, kumbki 1/2 osas pärandvarale, tuleb pärandvara selliselt ka jagada ja vähemsaanud pärijal on õigus oma osa teiselt pärijalt välja nõuda. Pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga. Seetõttu võib tütrel olla nõue poja vastu poole nimetatud kulude katmiseks (kui need kulud kattis tütar). Kui on kahtlus kulude kandmise või nende suuruse osas, on pojal õigus küsida kuludokumente.

Kohtusse pöördumine on viimane samm, esmalt soovitan rahulikult läbi arutada, miks  raha välja võeti ja miks Teisele pärijale vähem üle kanti.

Tere kui mu emal ei ole õde ega venda ning mina olen ainukene tema laps, kas on mõte testamendi koostamisel ning selle notari juures kinnitamisel? Millised riskid/ ohud/ lisakulud kaasnevad siis kui testamendi ei ole. Teiste pärijate olemasolu on välistatud. 

Testamendi tegemise eemärk on anda oma surma puhuks korraldusi pärandajale kuuluva vara osas. Kui testamenti ei ole tehtud, toimub pärimine seaduse järgi. Seadusjärgseteks pärijateks on sugulased ja abikaasa. Esimese järjekorra pärijateks on pärandaja lapsed ja teised sugulased saavad pärida vaid juhul kui pärandajal ei ole lapsi või lapsed loobuvad pärandist. Kui Teie emal ei ole rohkem lapse ega ka abikaasat ja ema soovib kogu oma vara pärandada Teile kui oma ainsale lapsele, ei ole testamendi tegemine vajalik kuivõrd pärimisel seaduse järgi olete Te ainupärija (eeldusel et emal ei ole rohkem lapsi ja ta ei ole surma hetkel abielus)

Tere! Vanaema surma järel jäi temast alles pärandus, neil oli abikaasade vastastikune testament vanaisaga. Peale vanaema surma hakkasime isaga kohe matuse asju ajama ja võtsime surmatunnistuse. Kolm kuud hiljem algatas isa õde pärimismenetluse ilma kokku leppimata, okei, see on tema õigus. Pärimismenetlus on läbi viidud, pärijad selged. Pärimisele kuulub ka paras summa pangas. Nagu me aru saame siis peale pärimismenetlust saadab notar pärimistunnistuse pangale edasi koos pärijate kontaktandmetega mis on olemas kõik rahvastiku registris aga pank ei ole minu isaga otse ise ühendust võtnud vaid kõik peaks justkui läbi isa õe käima(isa õe jutt) kuigi me ei näe selleks vajadust. + isa õde soovib saada surmatunnistusest koopiat. Aga see pole ju vajalik, et pangast summa pärijatele edasi kanda kui on olemas pärimistunnistus millega iga pärijaks olija saab/võiks panka minna? Meil on kahtlus et ta võib seda surmatunnistust kasutada pahatahtlikult millegi muu jaoks. 

Kui pärijaid on mitu, võtavad nad pärandi vastu ühiselt, moodustub pärandvara ühisus ja pärijad saavad pärandit kasutada vaid ühiselt. Pank ei pruugi päijatega ühendust võtta, ikka pärijad ise peaksid pangaga ühendust võtma. Surmatunnistus võib olla vajalik, et pank saaks anda välja pärandaja kontolt raha matusekulude katmiseks. Pärandvara ühisuse saab lõpetada ja pärandvara jagada kokkuleppel. Kokkulepe vormistatakse notariaalselt ja siis saab iga pärija iseseisvalt vabalt kasutada ja käsutada vara, mis pärandvara jagamisel talle osaks sai. Kui aga testamendis oli märgitud kes pärijatest midagi saab ja ka pärimistunnistusel on näha, kellele mingi varaese osaks sai, tuleb vastavale pärijale talle osaks saanud vara välja anda.

Tere Ootamatult suri minu abikaasa, kellega oli abieluvabalepinguga määratud ühisvara. Kehtivat testamenti paraku abikaasal ei olnud. Olen tutvunud ka pärimisseadusega ning sooviksin infot, kas saan sellest õigesti aru. Abikaasa mõlemad vanemad on surnud. Elus on lähisugulastest vend, 2 poolõde (, kellega on sama isa) ning vanaema. Lapsi meil ei ole. Kas saan õigesti aru, et kuna 1. ringi pärijaid ei ole ning 2. ringi pärijad ehk vanemad on surnud, on pärijateks vanemate alanejad sugulased ehk vend ja poolõed? Ning nende kõrval mina abikaasana? Ja kui nii, siis mis osades pärand jagatakse? Segadust tekitavad just poolõed, kuna nende osa peaks olema vastavuses justkui 1 vanemale, samas venna osa kahele ühisele vanemale. Tänan! Lugupidamisega Kristina Marjak

Kui esimese järjekorra pärijad puuduvad, on seadusjärgseteks pärijateks pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased. Seega pärivad tõepoolest vend ja poolõed ja Teie abikaasana nende kõrval. Kuna pärandvara on eelduslikult abikaasade ühisvara, kuulub pool varast Teile kui abikaasale sarnaselt ühisvara jagamisega ja see ei ole osa pärandvarast. Seega on pärandvara surnud abikaasale kuulunud pool abikaasade ühisvarast. Teise ringi päijate kõrval pärib abikaasa pool pärandist ja ülejäänud poole pärivad vend ja poolõed võrdsetes osades. 

Tere! Minu abikaasal on tehtud pärimisakt. Selle tegi mees enne abiellumist. Kui panen notari juurde aja, et seda akti näha, kas mul on selleks abikaasana õigus? Omal ajal sai akt on tehtud majale kus elame. Aktis tehti kokkulepe, et kui mees peaks ära surema, siis maja jääb mehe õele ja emale. Abiellusime nüüd suvel ja soovin teada, et kas abiellumisega akt kaotas kehtivus. Ehk, kui mees peaks surema, kas maja jääb mulle või siiski mehe õele ja emale.

Kui on tehtud testament, toimub pärimine testamendi järgi. Testamendis tehtud korraldusi oma surma puhuks saab muuta pärandaja eluajal uut testamenti koostades. Seega on abikaasal võimalik teha uus testament, millega ta muudab pärijate ringi või määrab Teile kui abikaasale peale oma surma isikliku kasutusõiguse ühisele kodule või kui tema sooviks on endiselt, et kinnisasi jääks emale ja õele, seab Teile eluaegse isikliku kasutusõiguse Teie ühisele kodule, mis on tema lahusvara, juba nüüd. Isiklik kasutusõigus jääb kehtima ka pärimise korral.

Tere. Aastal 2021 oli vanaisa pärimismenetlus mille käigus selgus, et tema varem surnud naise järelt ei olnud keegi pärismist algatanud ( üks pärijatest on valla eestkostel), nüüd siis oli pärijate ring suurem ja koosnes mulle tundmatutest isikutest 5/8 korterist sain mina oma onu ja tädi osadega kokku, aga naise pärijad üks osapool on valla eestkostel, teine hooldekodus ja kolmas surnud kellel oli poeg ja tütar. Tütar on ka kuskil sotsiaalteenusel ning poeg on kadunud, notar ütles, et sellele inimesele ei ole 10 a väljastatud kuskil isikut tõendavat dokumenti. Õde politseisse ei pöördu kuigi olid kümme aastat tagasi saanud kontakti ja pidi tulema Soomest Eesti ja pidid kokku saama, kuid siiani ei tea enam midagi. Palusin tagaotsitavaks kuulutada , aga ei tee midagi. Kas mina saan kuidagi selle osapoole tagaotsitavaks kuulutada või mida saan teha. Mida peaksin tegema ja kuhu pöörduma või kust alustada?

Kui kõik pärijad ei ole teada või nende elukohtade kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, viib notar läbi üleskutsemenetluse ja avaldab sellekohase teate pärijate ja nende elukoha väljaselgitamiseks Ametlikes Teadaannetes. Kui mõistliku aja jooksul pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluse üleskutse avaldamisest arvates ei ole pärija pärimisõigus või selle ulatus pärimistunnistuse tõestamiseks piisavalt tõendatud, tõestab notar pärimistunnistuse, milles märgib talle pärimismenetluses teatavaks saanud andmed isikute kohta, kes on pärandi vastu võtnud, samuti võimaluse korral andmed isiku kohta, kellel võib selleks õigus olla (PärS § 171 lõige 6). Sellisel pärimistunnistusel on õiguskäibes samasugune tähendus, kui tavalisel pärimistunnistusel, mis tõestatakse siis, kui kõigi pärijate pärimisõigus on selge. Kaaspärijate ühisuse puhul ei ole ühel kaaspärijal õigust ilma teiste nõusolekuta käsutada ühtegi pärandvara hulka kuuluvat eset, see põhimõte kehtib ka selle tunnistuse puhul.

Esmalt tuleb esitada isiku kadumise kohta avaldus politseile. Avalduse saab esitada kestahes huvitatud isik, sealhulgas kaaspärija pärimismenetluses. Kui politsei ei suuda isiku asukohta tuvastada, saab esitada kohtusse avalduse isiku surnuks tunnistamiseks kuna isik on teadmata kadunud. Teadmata kadunuks loetakse TsÜS § 17 järgi isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta ei ole andmeid niivõrd pika aja jooksul, et asjaolude kohaselt on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Kui viie aasta jooksul ei ole olnud andmeid isiku elusoleku kohta, võib kohus teadmata kadunud isiku TsÜS § 19 lg 1 järgi surnuks tunnistada. Kui isik on surnuks tunnistatud, eeldatakse TsÜS § 19 lg 5 järgi, et ta on surnud ja tema asemele pärandvara ühisusse astuvad tema pärijad.

Tere. Küsimus pärandvara kohta. Olin alaealine, kui isa suri ning 2 maja läksid neljateistkümne inimese vahel jagamisele. Kuna ma olin alaealine, polnud mul õrna aimu ka, kuidas pärandist üldse loobuda saab ning see võeti minu eest minult küsimata, kas ma tahan või ei, vastu. Nägin kuid hiljem vaid paberit, et mina olen pärinud kahest majast teatud osa. Minu küsimus on selline, et kuidas ma sellest pärandist lahti saan, minul ei olnud alaealisena võimalust seda mitte vastu võtta? Kas teha pärandvara lahusus ja kuidas see käib või pöörduda kohtusse või on mõni kolmas variant veel? Pärandiga võlgasid ei ole, ma lihtsalt ei soovi kakelda teiste kaaspärijatega, kogu aeg üks vaidlus ja manipulatsioon käib. Mina seda vastu ei tahtnud võtta, ma ei taha seda pärandit ja ma soovin oma lapsi ka tulevikus sellest majade jamast säästa.

Kui pärand on ühiselt vastu võetud, on moodustatud pärandvara ühisus ja kogu pärand kuulub kõigile pärijaile pärimistunnistusel märgitud mõttelise osa suurustes ühiselt. Pärijal on võimalik oma osa pärimisühisuses tasu eest või tasuta, võõrandada, see tähendab kinkida või müüa kas teistele kaaspärijaile või kolmandale isikule. Tehing vormistatakse notariaalselt. Samuti on õigus teha ettepanek pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks. Kui kõik saavad kokkuleppele, tehakse ka see tehing notariaalselt, kui kokkulepet ei saavutata lõpetab pärandvara ühisuse ja jagab pärandvara ühe või mitme pärija taotlusel kohus.

Tere! Mul on küsimus, mis puudutab testamenti. Minu isal on eelnevatest eludest kolm last + mina. Isa omab maja mille on ta mõned aastad tagasi notaris testamendiga mulle kirjutanud. Isa on väga selge mõtlemisega ja ise elan koos vanematega selles samas majas. Kui isa peaks surema siis on kindlasti väga tõenäoline, et vanemad lapsed tahavad saada pärandist oma osa, kas või kui suure kindlustunde saab mulle anda testament, et ma oma kodust ilma ei jää? Või peaks üldse otsustama kinkelepingu kasuks? 

Kui pärandaja on teinud oma surma puhuks testamendiga korraldusi, toimub pärimine testamendi järgi ja kui testamendis on korraldatud kogu tema vara, seadusjärgset pärimist ei toimu ja testamendist välja jäänud lastel õigust pärida ei ole. Küll on võimalik, et kellelgi on õigus sundosale. Sundosale tekib õigus näiteks siis, kui testamndist on jäänud välja laps, kes puude või töövõimetuse tõttu ise end üleval pidada ei suuda. Sellisel lapsel on õigus testamendijärgselt pärijalt nõuda, et talle tasutakse rahasumma, mis on võrdne vara väärtusega, mis talle seadusjärgse pärimise korral osaks saanuks.

Kas kindlam on teha kinkeleping või testament, ei ole võimalik öelda. Nii üht kui teist on võimalik teatud tingimustel vaidlustada. Soovitan jääda testamendi juurde, eriti kuna kirjutate, et isa on aruselge ja ei saa olla kahtlust, et testament väljendab tema selget tahet. 

Tere, selgus et minu sünnitunnistusel olev isik ei olegi minu isa , väidetakse et minu päris isa suri hiljuti,kes oli elu ajal rääkinud,et tal minu emaga tütar (ehk mina) ametlikud paberid puuduvad selle kohta,on ainult jutt ja uurija ütles et sel mehel on ju tütar. Nüüd suguluse otsid mind ülesse ja ütlevad et surnukeha leiti kodust ,kus ta üksi elas ja nüüd käib uurimine . Kas mina saan hetkel midagi teha,kas DNAd või kuidagi abiks olla, või ootan kui uurijad minuga ühendust võtavad. Segane lugu.

Tere

Täname pöördumast! 

Kohtu kaudu saate nõuda DNA ekspertiisi tema lähisugulastega, kui see on teile vajalik pärimise mõttes.

Lugupidamisega