Seltsingu põhimõtete kohaldamine mitteabielulises kooselus
Millistel tingimustel on kohaldatavad vabaabielu lõppemisel kaasomandi (1/3 ja 2/3) jagamisel seltsingu lõppemise sätted? Osapooled on panustanud kinnistu ostmiseks ja maja ehituseks oma korteritega (üks 100% müügist laekunud ulatuses, teine vaid osalise summaga), mis on olnud nende omanduses enne kooselu algust. Ning laenumakseid, nii maa ostuks järelmaksuga kui maja ehituseks võetud, on kooselu jooksul tasunud vaid üks osapool, kuigi lepingud on olnud sõlmitud kahasse.
Eestis on kohaldatud seltsingu põhimõtteid ka mitteabielulistele kooseluvormidele, kui osapooled on teinud panuseid ühiseks vajaduseks vajaliku vara soetamisel (vt nt RKTKo 29. aprill 2020 tsiviilasjas nr 2-18-255 ja allpool toodud näited). Seltsingulepingu regulatsiooni kohaldamine vabaabielu poolte vahelistele varalistele suhetele eeldab vabaabielu poolte poolt kas sellekohase seltsingulepingu sõlmimist otseste tahteavaldustega või tuleneb lepingu sõlmimine poolte käitumisest (kaudsete tahteavaldustega). Seltsingulepingu sätete kohaldamine eeldab sellisel juhul poolte käitumises ühise eesmärgi tuvastatavust, milleks võib olla poolte poolt ühiste jõupingutuste tegemine näiteks ühise eluaseme ostmiseks, ühise eluaseme kasutamise võimaldamiseks ja selle korrashoiu tagamiseks või elamu rajamine ühe seltsinglase kinnistule ning selle kasutamine poolte ja nende laste ühise elukohana. Ühise eesmärgi tuvastamine vabaabielu poolte käitumise alusel eeldab seega vähemalt ühise majapidamise olemasolu. Ühise eesmärgi tuvastamine on seega hädavajalik hinnangu andmiseks sellele, kas pooled võisid olla sõlminud seltsingulepingu VÕS § 580 lg 1 mõttes. Seltsingulepingu vormi osas kehtib lepinguõigusele omane üldine vormivabaduse põhimõte (VÕS § 11 lg 1). Seega võib seltsinguleping olla sõlmitud ka suulises vormis.
Panuste tegemise kohustus on seltsingulepingust seltsinglastele tulenev keskne kohustus seltsingulepinguga kokkulepitud ühiste eesmärkide saavutamisel. Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine (VÕS § 581 lg 1). Seltsinglase poolt tehtavaks panuseks saab olla kõik see, mis võib olla tehingu esemeks ning mis aitab kaasa seltsingu eesmärgi saavutamisele. VÕS § 581 lg 1 fikseerib kõigest näitliku loetelu panuse võimalikest liikidest ning tegemist ei ole ammendava loeteluga. Panus peab olema rahaliselt hinnatav.
Majanduslikud panused võivad olla nt mõlema osapoole või ühe osapoole poolt laenu võtmine; mingisuguste tööde teostamisele kulunud aeg, kui see on rahaliselt hinnatav; säästude kasutamine; jooksva sissetuleku kasutamine; kolmandatelt isikutelt saadud rahalised vahendid (RKTKo 2-16-12328); kulutused kinnisvara säilitamiseks ja majandamiseks (viidatud RKTKo 3-2-1-129-16). Panus peab olema alati seotud seltsingu vajaliku eesmärgi saavutamisega.