Seaduse alusel loodud korteriühistu

Selline mure,et minu ema ja isa elavad maal kortermajas,kus ei ole moodustatud korteriühistut.Majas on kuus korterit,keskel on siis kaks korterit kokku ehitatud.Äärmised korterid on tühjad,sest inimesed on ära surnud või ära kolinud.Samas on omanikud olemas,ühe korteri ostis minu täditütar ära aga ta ei tunne huvi,et kõik laguneb.Alumises korteris elas minu tädi aga ta suri ära,selle päris siis tema tütar ja poeg. Minu ema ja isa elavad keskmises korteris ja nende all elab üks naine oma kahe tütrega ja nende vastas olev korter on tühi,sealt kolisid inimesed ära aga on ikka omanikud.Minu ema ja isa vastas olevas korteris suri naisterahvas ära,tema tütar päris selle.Maja ümbruses on saun koos kuuriga ja garaazidega.Laut ka veel,kõik laguneb aga keegi huvi ei tunne.Ema ja isa on mõelnud,et kui lammutaks kuuri ära ja ehitaks uue aga ei saa,sest teistes kuurides on asjad sees ja omanikud olemas.Tahaks neid kuidagi aidata aga ei oska.Mis see lahendus oleks?Endal ka rahaliselt pole võimalik neid aidata.

Tõenäoliselt on majas siiski korteriühistu loodud. Kui korteriühistut ei olnud korteriomanike poolt loodud 2018. aastaks, moodustas riik ühistu seaduse alusel. See tähendab, et korteriühistute registri pidaja registreeris ise uued korteriühistud ning selliste korteriühistute nimeks sai kinnisasja aadress koos täiendiga „korteriühistu". Registripidaja algatusel registreeritud korteriühistul ei ole esialgu põhikirja ega ka juhatust. Kui korteriomanikele see sobib, s.t ei soovita seaduses sätestatust erinevaid reegleid kehtestada, siis on ilma põhikirjata tegutsemine täiesti võimalik.

Samas on põhikirja kehtestamine paljudel juhtudel soovitatav, eriti, kui tegemist on suurema kortermajaga, kus korteriomanike omavahelised suhted, ühistu juhtimine ja maja hooldamine-remontimine võivad viia segaduste või vaidlusteni.

Kuigi korteriühistu tekkis sõltumata korteriomandite arvust, on kuni kümne korteriomandiga majas korteriühistu juhtimine võimalik ka ilma eraldi juhatust valimata. Sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ega esitama majandusaasta aruannet.

Esmalt tuleks korteriomanikel otsustada, kuidas nad oma ühistut juhtida soovivad. Lihtsam on ajada asju, kui on üldkoosolekul võetud vastu põhikiri ja valitud juhatus. Keegi peaks selle arutelu algatama ja eestvedama. Kuidas aga edasi toimitakse, on üldkoosoleku otsustada.

Vastatud:
29.10.2024