Piiriülene tehing
Rumeenias asuv klient on tasumata jätnud kaks viimast arvet. Esimese arve tähtajast on möödunud 33 päeva ning teise arve tähtajast 14 päeva. Tegemist on Eesti firma (OÜ) ja Rumeenias asuva firma vahelise lepinguga. Millised on võimalused võla sissenõudmiseks? Kas peaksin pöörduma inkassosse või kohtusse?
Piiriüleste tehingute korral on tavapäraselt lepingus kokku lepitud, millise riigi õigust lepingule kohaldatakse ja millises kohtus toimub vaidluste lahendamine, kui see ei õnnestu poolte kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel on vaidlust lahendavaks kohtuks kostja asukohajärgne kohus. Seega ei pruugi olla kasu nõude esitamisest Eesti kohtusse. Avalduse saanud kohus kontrollib esmalt, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule (TsMS § 75 lg 2).
Piiriüleste vaidluste lihtsamaks ja kiiremaks lahendamiseks on Euroopa Liidus tsiviil- ja kaubandusasjades juba aastast 2008 võimalik pöörduda Euroopa maksekäsumenetluse poole. Oma olemuselt on Euroopa maksekäsumenetlus suuresti sarnane Eesti maksekäsumenetlusega ja on loodud juhtudeks, kus sissenõudja ning võlgnik asuvad eri liikmesriikides ning esitatav nõue on avalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud (näiteks on võlgnik talle esitatud arve põhjendamatult tasumata jätnud). Tegemist on kirjaliku menetlusega, mille käigus pole vaja välisriigi kohtusse kohale ilmuda. Olulise erinevusena Eesti maksekäsumenetlusest ei ole Euroopa maksekäsumenetluses rahalise nõude piirmäära kehtestatud. Euroopa maksekäsuavaldus esitatakse välisriigi kohtule üldjuhul välisriigi ametlikus keeles, kui vastava välisriigi kohus avalduse esitamist võõrkeeles ei võimalda. Välisriigi kohus annab nii kiiresti kui võimalik pärast avalduse esitamist välja Euroopa maksekäsu. Kui võlgnik sellele vastuväiteid ei esita, siis tunnistab kohus maksekäsu täidetavaks. Sellise maksekäsuga on võimalik koheselt pöörduda kohtutäituri poole ilma, et oleks vaja täiendavalt maksekäsu täidetavaks tunnistamist taotleda.
Lisaks Euroopa maksekäsumenetlusele on piiriüleste vaidluste lahendamisel abiks ka Euroopa väiksemate nõuete menetlus, mille käigus on võimalik lahendus saada tsiviil- ja kaubandusasjades tekkinud nõuetele, sh vaidluse all olevatele nõuetele, mille suurus ei ületa 5000 eurot. Üldjuhul on Euroopa väiksemate nõuete menetlus kirjalik ja toimub asja lahendava kohtu menetluskeeles, kuid kohtul on võimalik poole taotlusel või omal algatusel vajadusel ka istung pidada. Menetlus ise toimub kindlaksmääratud standardvorme kasutades ja kohtul on õigus koguda otsuse tegemiseks ka tõendeid. Kohus teeb vaidluses otsuse kohtuistungi toimumisest arvates või kogu otsuse tegemiseks vajaliku teabe kättesaamisest 30 päeva jooksul. Tehtud kohtuotsus kuulub kõigis liikmesriikides ilma erimenetlusteta viivitamata täitmisele.