Paarismajaboksi müümine
Tere! Soovin müüa mulle kuuluvat paarismajaboksi. Palun andke teada, kas minu naabril on sellises olukorras seadusest või kinnistusraamatusse kantud õigus minu paarismajaboksi ostmiseks eelisjärjekorras (ostueesõigus)? Kas enne müüki on vajalik naabri kirjalik nõusolek või tuleb talle müügist ja müügitingimustest eraldi kirjalikult teatada? Samuti sooviksin teada, kas paarismajaboksi puhul võib naabri ostueesõigus tuleneda sellest, et meie majad on omavahel garaažide kaudu ühendatud. Ette tänades!
Kuigi tegemist on paarismajaga või et garaažid on ühendatud, ei anna see naabrile automaatselt ostueesõigust. Naabri kirjalikku nõusolekut ei ole tavaliselt müügiks vaja.
Naabri ostueesõigus on olemas, kui teie müüdav osa on kinnisasja mõtteline osa ja naaber on selle kinnisasja kaasomanik, või kui naabri kasuks on ostueesõigus notariaalselt seatud ja kinnistusraamatusse kantud.
Enne müüki kontrollige kinnistusraamatu https://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat/e-kinnistusraamat registriosa ning müüdava objekti õiguslikku liiki: kas see on iseseisev kinnistu, korteriomand või osa kaasomandis olevast kinnisasjast.
Kui paarismajaboks on eraldi kinnistu või eraldi korteriomand, ei ole teise boksi omanikul üldjuhul seadusest tulenevat ostueesõigust. Sel juhul võite boksi müüa ilma naabri nõusoleku või talle müügipakkumise tegemiseta.
Kui aga mõlemad pooled kuuluvad ühele kinnistule kaasomandina ning müüte oma mõttelist osa, on teisel kaasomanikul seadusest tulenev ostueesõigus. See ei tähenda, et ta peaks müügile eelnevalt nõusoleku andma, kuid tal on üldjuhul pärast kolmanda isikuga müügilepingu sõlmimist õigus astuda ostja asemele samadel tingimustel.
Ostueesõigus võib tuleneda ka varasemast notariaalsest kokkuleppest. Kinnisasja puhul on selline õigus kolmandate isikute suhtes kõige selgemalt nähtav kinnistusraamatu kandes. Kontrollida tasub eelkõige registriosa kolmandat jakku ning alusdokumente.
Paarismajabokside ühendatus garaažide kaudu ei loo iseenesest ostueesõigust. See võib küll viidata ühistele konstruktsioonidele, tehnosüsteemidele, servituutidele või kaasomandile, kuid ostueesõiguse olemasolu sõltub omandivormist ja võimalikust kinnitusraamatu kandest, mitte hoonete ühendamise viisist.