Kinnisasjale juurdepääs

1936. a on välja antud kinnistusjaoskonna akt, mille järgi X kinnistul on õigus jäädavalt tasuta kasutada läbisõiduks läbi Y kinnistu maa-ala maanteele viivat teed. Kas see õigus kehtib ka tänapäeval, kui kinnistute piirid on muutunud (sh X kinnistust on osa maad lisatud Y kinnistule ja osa eraldatud omaette kinnistuks)? Samuti ei ole nimetatud teed aastakümneid reaalselt kasutatud ja see ei ole läbitav. Okupatsiooniajast alates on X kinnistule juurdepääsuks kasutatud teist kaudu kulgevat teed, mis läbib hoopis kinnistu Z. Kas X kinnistu peaks niisugusel juhul taotlema seaduslikku juurdepääsu mööda ajaloolist teed, mida tegelikkuses ei eksisteeri, või mööda reaalselt olemasolevat teed?

Kehtiva õiguse järgi tagab eratee kasutamise õiguse kinnistusraamatusse kantud kasutusõigus või serviruut, kui teed ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Kõik need kanded tehakse teeomaniku ja kasutuse soovija kokkuleppel notariaalselt. Seadusandja ei ole määranud, kas taotlema peab juurdepääsu mööda ajaloolist teed või mõnda muud teed. Oluline on, et juurdepääs kinnisasjale oleks tagatud. Soovitan tee omanikul ja seda kasutada soovival isikul leppida kokku tee kasutamises, selle tingimustes ja vormistada kasutusõiguse leping notari juures koos selle kinnistusraamatusse kandmisega.