Korteriomaniku poolt täitmine erinevate kohustuste katteks
Soovin küsida nõu korteriomaniku poolt tehtud makse arvestamise kohta. Korteriomanikul on varasemast perioodist võlgnevus, mis kajastub ka tema arvel. Korteriomanik tasub aga ainult viimase kuu arvel näidatud summa ning märgib maksekorralduse selgitusse konkreetselt selle viimase kuu arve numbri. Varasem võlgnevus jääb tasumata. KÜ põhikirjas ega kodukorras ei ole maksete arvestamise või kohustuste täitmise järjekorda eraldi reguleeritud. Minu küsimus on, kuidas peaks sellises olukorras toimima KÜ raamatupidaja: kas tuleb lähtuda korteriomaniku maksekorralduse selgitusest ja lugeda makse selle konkreetse arve tasumiseks, mille numbri ta selgitusse märkis, ning jätta varasem võlgnevus, mille tähtaeg oli 28.04.2026, endiselt üles; või on KÜ-l õigus arvestada laekunud summa kõige vanema tasumata kohustuse katteks, vaatamata sellele, et korteriomanik on maksekorralduses märkinud konkreetse uuema arve numbri? Lisan veel, et tegemist on korteriomanikuga, kes pöörab KÜ tegevuses ja arvestuses väga suurt tähelepanu detailidele ning on varasemalt esitanud küsimusi ja pretensioone ka väiksemate vormiliste või arvestuslike asjaolude kohta. Seetõttu sooviksime selles küsimuses saada võimalikult üheselt selge õigusliku seisukoha, et raamatupidamises toimida korrektselt ja vältida hilisemaid vaidlusi. Ette tänades
Küsimus puudutab võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 88 reguleeritud kohustuse täitmist erinevate kohustuste katteks olukorras, kus võlgnikul on mitu kohustust ja kus täitmise käigus makstud rahast ei jätku kõigi kohustuste täitmiseks. Üldjuhul määratakse võlasuhetes laekunud summades arvel kohustuse täitmise järjekord kindlaks kas lepingus või korteriühistutes ka põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. Kui täitmise järjekorda ei ole poolte vahel kokku lepitud, siis sellisel juhul tuleb kohaldada VÕS § 88 lg-t 1, selle sätte sõnastus on: Kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud.
Antud juhul ei ole korteriühistu oma dokumentides võlgnike poolt kohustuste täitmise järjekorda määranud. Kui korteriomanikul on alates 28.04.2026 võlg ja kui ta ei kavatse seda võlga tasuda, siis ta võib teha VÕS § 88 lg 1 alusel valiku, millist kohustust ta täidab. Kui võlgnik märgib maksekorraldusse mõne hilisema arve numbri ja maksab selle hilisema arve kogu ulatuses ära, siis on tegemist võlgniku tahteavaldusega VÕS § 88 lg 1 mõttes.
Kuna maksekorralduse selgituses tehtud võlgniku tahteavaldus on võlausaldajale siduv, ei saa KÜ raamatupidamine kustutada laekunud summa arvel varasemalt võlga, vaid üksnes maksekorralduse selgituses märgitud võlga.
Varasem võlgnevus jääb endiselt sissenõutavaks ja sellele jätkub viivise arvestamine (VÕS § 113) seni, kuni see võlg tasutakse või muul viisil lõpeb. Soovituslikult võiks KÜ raamatupidamine jätkuvalt jätta maksmata arve saldona nähtavaks ja jätkata sellelt viivise arvestust. Korteriomanikule tuleb kirjalikult saata võla tasumise kohta meeldetuletusi või võlateateid. Kui vabatahtlikku tasumine ei järgne, tuleks kaaluda maksekäsu kiirmenetlust või hagi esitamist.
Samas peaks KÜ kaaluma ka probleemi lahendamist ning mõnes korteriühistu dokumendis (põhikirjas, üldkoosoleku otsusega jne) võlgniku poolt kohustuste täitmiseks makstud rahasummade arvestuse määramise otsustamist. Ühistu liikmed saavad valida neile sobiva otsuse sius, see võin olla ka järgmise sõnastusega. võlgnikult laekunud summad loetakse esmajärjekorras kõige vanema sissenõutava võlgnevuse katteks, sõltumata maksekorralduses märgitud viitest. Otsuse võib sõnastada ka VÕS § 88 lg-s 6 toodud järjekorra alusel.