Korteriomaniku esindamine
KrtS § 22 lg 5 sätestab, et korteriomanike üldkoosolekul võib osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud. Palun selgitada järgmisi küsimusi: 1. Kas KrtS § 22 lg 5 mõttes võib kirjalikuks dokumendiks olla ka e-kiri, SMS, Messengeri või muu sõnumirakenduse kaudu saadetud sõnum, mille sisus korteriomanik teatab, et volitab konkreetset isikut ennast KÜ üldkoosolekul esindama, kui sõnum on saadetud kontolt või telefoninumbrilt, mis on KÜ-le teadaolevalt selle korteriomaniku kasutuses? 2. Kui volitus on saadetud e-kirja manusena eraldi PDF-, Word- vms failina, kuid fail ei ole digitaalselt allkirjastatud, kas selline volikiri vastab KrtS § 22 lg 5 nõudele „kirjalik dokument“? Kas asjaolu, et volikiri on saadetud korteriomaniku poolt KÜ-le teadaolevalt tema enda e-posti aadressilt, mõjutab selle dokumendi piisavust või isiku tahte tuvastatavust? 3. Kas sama volikirja alusel võib volitatud isik lisaks üldkoosolekul osalemisele ja hääletamisele esindada korteriomanikku ka Korto keskkonnas korraldataval kirjalikul või elektroonilisel hääletamisel, kui volikirjas on märgitud, et volitatud isikul on õigus korteriomanikku KÜ küsimustes esindada ja tema nimel hääletada? 4. Kas sellise volikirja puhul peab olema eraldi ja sõnaselgelt märgitud õigus Korto keskkonnas hääletada, või hõlmab üldine õigus korteriomanikku KÜ küsimustes esindada ja tema nimel hääletada ka elektroonilist hääletamist? 5. Kas korteriomaniku antud volikiri võib olla tähtajatu, st volikirjas ei ole märgitud konkreetset üldkoosolekut ega volituse lõppkuupäeva? Kui jah, siis kas sellist volikirja võib kasutada ka järgnevatel üldkoosolekutel ning Korto keskkonnas toimuvatel hääletustel?
KrtS § 22 lg 5 esimese lause kohaselt võib korteriühistu üldkoosolekul osaleda esindaja kaudu, kelle esindusõiguse olemasolu tuleb tõendada kirjaliku dokumendiga. TsÜS § 78 lg 1 ütleb, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KrtS § 22 lg 5 mõttes ei ole kirjalikuks dokumendiks e-kiri, SMS, Messengeri jms elektroonilise kanali kaudu saadetud volitus, kuna see ei ole omakäeliselt allkirjastatud. Sellist dokumenti loetakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud dokumendiks, mida ei võrdsustata kirjaliku dokumendiga. Tehingu elektrooniline vorm loetakse kirjaliku vormiga võrdseks. Seega võib KrtS § 22 lg-s 5 sätestatud kirjaliku volituse anda elektroonilises vormis (digitaalselt allkirjastatuna).
Allkirjastatud volikirja võib saata korteriomaniku või mõnelt muult e-posti aadressilt, see ei mõjuta volikirja kehtivust. Oluline on, et selle on juhatus, korteriühistu valitseja olemasolul valitseja, kätte saanud.
Volikirjaga antud volituste ulatus ja tähtaeg sõltub selles märgitud tingimustest ja tähtajast. Kui hääletamine toimub Korto keskkonnas, siis annab seaduse nõuetega kooskõlas olev volikiri õiguse ka Kortos hääletada.
Volikirja võib anda nii konkreetseks koosolekuks kui ka tähtajatult