Korteri laiendamine korteriomanike kaasomandi osade arvelt
11 korteriomandiga korteriühistus asub üks korteritest pööningul. See korter on EHRis hoone osana arvel ja ka eriomandi kokkuleppes korteriomandina arvel. Ülejäänud pööning on kaasomandis. Seda korterit on 90ndate alguses kaasomandis oleva pööningu arvelt laiendatud. Mis samme tuleb teha, et see korteriomand legaliseerida? Teiste korteriomandite omanikud on nõus pööningu osa laiendatud korterile loovutama. Tõenäoliselt nii eriomandi kokkuleppe muutmine kui ka ehitusteatise esitamine KOVile. Millises järjekorras neid tuleks teha?
Soovitan esmalt selgitada välja kortermaja pööningul asuva korteri tegelik ehituslik olukord ja kooskõlastada selle seadustamise viis kohaliku omavalitsusega, alles seejärel teha lõplik notariaalne eriomandi kokkuleppe muudatus ning kinnistusraamatu kanne. Kõikide korteriomanike nõusolek tuleb siiski vormistada juba menetluse alguses, sest kaasomandis oleva pööningu liitmine ühe korteri eriomandi hulka eeldab kokkulepet.
Kuna laiendus on juba 1990. aastatest valmis, ei pruugi menetlus tähendada tagantjärele ehitusteatist. Kohalik omavalitsus määrab tegelike tööde, hoone andmete ja ajalooliste dokumentide põhjal, kas vaja on ehitusluba või -teatist, kasutusluba või -teatist ning millist projekti ja ekspertiise nõutakse.
Soovitatav tegevuste järjekord on järgmine:
Tellige pädevalt projekteerijalt olemasoleva olukorra mõõdistamine ja seadustamisprojekt. Projekt peab näitama täpselt, milline osa pööningust on korteri kasutusse ja ehituslikult korteri koosseisu võetud, milline osa jääb kaasomandisse ning kas on muudetud kandekonstruktsioone, tuleohutust, evakuatsiooniteid, soojustust või tehnosüsteeme.
Võtke kõigilt 11 korteriomanikult kirjalik nõusolek, et pööningu konkreetne osa liidetakse pärast seadustamise menetlust selle korteri eriomandi hulka. Kui korteriomanditel on hüpoteegid või muud piiratud asjaõigused, tuleb varakult kontrollida ka pankade või teiste õiguste omajate nõusoleku vajadust.
Esitage projektiga kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistile eelnõustamise taotlus või pöörduge ehitisregistri kaudu. Selgitage, et tegemist on olemasoleva, 1990. aastate alguses tehtud ümberehitusega ja soovite viia kooskõlla nii ehitisregistri kui kinnistusraamatu andmed.
Läbige kohaliku omavalitsuse määratud ehitusõiguslik menetlus.
Kui ehituslik lahendus, pindalad ja kasutusõiguslik staatus on selged, sõlmige notaris eriomandi kokkuleppe muudatus. Selles määratakse laiendatud korteri uus pindala ja piirid ning kaasomandi osa vähenemine; vajaduse korral muutuvad ka korteriomandite mõttelised osad ja majandamiskulude jaotus.
Notar esitab kinnistamisavalduse kinnistusraamatule. Pärast kande tegemist tuleb kontrollida, et ehitisregistri andmed, korteri plaanid ja kinnistusraamatu andmed oleksid omavahel kooskõlas.
Ehitustegevuse ja omandisuhete menetlused on eraldi: omavalitsuse luba ega ehitisregistri kanne ei anna iseenesest õigust võtta kaasomandis olevat pööningut ühe korteri eriomandi koosseisu. Samuti ei asenda korteriomanike kokkulepe ehitusõiguslikku seadustamist.