Rattamaja kulude katmine

60 korteriga Korteriühistu sai Tallinna linnalt toetust rattamaja ehitamiseks.Tegemist viiekordse majaga, kus igale korterile on projektiga ette nähtud keldriboks. Korteri põhiselt pole ratta hoiustamise soovi kohta küsitlust tehtud. Selgus,et rattamajas ainult 30 kohta.Kas kõik 60 korterit (s.h. eakad korteri omanikud kes ei kasuta rattaid ja need kellel pole rattaid) peavad rattamaja ja jooksvad kulud ( kaamerad,elektrivalgustused, laadimised ja heakorra) kinni maksma? Kas on õigus keelduda rattamaja ehituse maksmise ja iga kuisete jooksvate kulude eest?

Korteriühistus jagatakse majandamiskulud üldreeglina kaasomandi osa suuruse järgi ning need kulud kinnitatakse majanduskavas üldkoosolekul. Seega on lähtekoht see, et ühise asja valitsemise ja parendamise kulud võivad langeda kõigile korteriomanikele ka siis, kui kõik seda võimalust isiklikult ei kasuta.
Rattamaja puhul on oluline eristada kahte asja. Esiteks ehituskulu: kui rattamaja on käsitatav kaasomandi ajakohastamisena ja see on nõuetekohaselt otsustatud, siis võib see olla kõigi ühine kulu. Teiseks jooksvad kulud: valvekaamerad, üldvalgustus ja heakord võivad samuti olla ühise asja kulud, kuid akude laadimine on juba palju rohkem kasutuspõhine kulu ning selle jagamine kõigi vahel ei pruugi olla mõistlik.
Teie kirjelduses on oluline probleem see, et kohti on 30, kuid kortereid 60. Kui rattamaja ei ole tegelikult kõigile võrdselt kasutatav või kohad jagatakse välja kindlatele korteritele, siis tekib küsimus, kas osale korteriomanikest antakse sisuliselt erikasutus või vähemalt eriline kasutuseelis. Sellisel juhul ei ole enam nii lihtne väita, et tegemist on võrdselt kõigi huvides oleva kuluga.
Tallinna toetus ise ei tähenda, et kõik omanikud peavad ilmtingimata kõik kulud kandma. Tallinna toetuse kord nõuab küll, et töö tegemise aluseks oleks korteriühistu seaduse ja põhikirjaga kooskõlas olev otsus rattamaja ehitamise või selle rahastamise kohta ning taotluses tuleb näidata omafinantseering, kuid see ei lahenda automaatselt korteriomanike omavahelist kulude jaotust. See küsimus lahendatakse ikka KrtS ja teie ühistu põhikirja järgi.

Korteriomanikul ei ole õigus omal algatusel keelduda rattamaja ehituse maksmise ja igakuiste jooksvate kulude eest tasumises, sest ühistu võib võla sisse nõuda. 

Küll aga saab vaidlustada rattamaja ehitamise otsuse, kui see ei ole seaduses toodud tingimusi arvestades vastu võetud ja kui nõue ei ole aegunud. 

Korteriomanik ei saa arvet maksmata jätta ilma vaidlusriski võtmata, sest ühistu võib võla sisse nõuda.